Apoteetsium

Apoteetsium ehk lehtereosla on kottseened põlvnevate samblikud avatud eoslavaga liuakujuline viljakeha .
Mõnikord on varustatud jalakesega. Paiknevad talluse pealispinnal või äärtes. Apoteetsiumi keskel asub eoslava, mis on mõnikord tumedalt värvunud. Siseehituses võib eristada kolme kihti (ülevalt alla lugedes):
epiteetsium (õhuke ülakiht mis moodudtunud parafüüside tippudest)
hümeenium (tihedalt paiknevad parafüüsid ja nende vahel askused)
hüpoteetsium (tihe hüüfidekiht).
Eristatakse kahte tüüpi apoteetsiume:
lekanoraalne apoteetsium (hümeeniumi ümbritseb tallusega sama värvi, alati vetikaid sisaldav talluseserv)
letsidiaalne apoteetsium (ümbritseb epiteetsiumiga sama värvi vetikaid mittesisaldav ääris)

Vaata ka


Periteetsium
Askoom
Kategooria:Lihhenoloogia
ca:Ascocarp
cs:Apothecium
de:Apothecium
en:Ascocarp
eo:Apotecio
fr:Apothécie
it:Ascocarpo
lt:Apotecis
nl:Apothecium
pl:Askokarp
pt:Ascocarpo

Lehekülgede saalimine

Arvuti operatsioonisüsteemides jagavad lehekülgede saalimise nimelised mäluhalduse algoritmid arvuti mälu (informaatika) väikesteks osadeks ja eraldavad hiljem mälu lehekülgede kaupa.

Eelised


Põhiline eelis teiste lihtsamate metoodite, nagu näiteks 'semu' eraldusviisi ja dünaamilise mälueralduse tehnikate ees on see, et programmile eraldatud mälupiirkond ei pea olema pidev ja sellepärast leiab aset väga vähe sisemist fragmenteerumist - seega läheb raisku vähe mälu.
Kuna programmid kasutavad harva kogu oma koodi ja andmeid ühel ja samal ajal korraga, siis saab virtuaalmälu realiseerida kirjutades lehekülgi kettale ja lugedes lehekülgi kettalt siis, kui neid vaja läheb. See on veel üks lehekülgede saalimise eelis teiste mäluhalduse meetodite ees.

Puudused


Lehekülgede saalimise ainus peamine puudus on suhteliselt keeruline kood, mida selle realiseerimiseks vaja, seda eriti juhul, kui on vaja kasutada virtuaalmälu. Ülejäänud puudused on teisejärgulised - vajadus omada MMU, mis tähendab seda, et lehekülgede saalimist ei saa kasutada mõnedel vanematel või väiksematel protsessoritel (näiteks on Inteli x86 perekonnas MMU ainult 80386'l ja hilisematel protsessoritel).

Kuidas see töötab


Lehekülgedega manipuleerimist teostatakse lehekülgede saalimise korral riistvara tasemel, selleks on mäluhalduse üksus (MMU). Nagu varem mainitud jagatakse füüsiline mälu väikesteks plokkideks (tavaliselt 4 kilobaiti või vähem) ja igale plokile omistatakse number. Operatsioonisüsteem võib hoida tabelit vabadest lehekülgedest mälus või skaneerida iga päringu korral mälu (kuigi kaasaegsed opsüsteemid teevad viimast). Kui programm nõuab mälu, siis mõlemal juhul eraldab operatsioonisüsteem leheküljed programmile ja hoiab nimekirja programmile eraldatud lehekülgedest mälus. Vaatame ühte näidet.
<table border=1>
<tr width="100%"><th>Lehekülje number</th><th>Programm</th><th>Füüsiline aadress</th></tr>
<tr><td>0</td><td>Programm A.0</td><td>1000:0000</td></tr>
<tr><td>1</td><td>Programm A.1</td><td>1000:1000</td></tr>
<tr><td>2</td><td>Programm A.2</td><td>1000:2000</td></tr>
<tr><td>3</td><td>Programm B.0</td><td>1000:3000</td></tr>
<tr><td>4</td><td>Programm B.1</td><td>1000:4000</td></tr>
<tr><td>5</td><td>Programm D.0</td><td>1000:5000</td></tr>
<tr><td>6</td><td>Programm D.1</td><td>1000:6000</td></tr>
<tr><td>7</td><td>Programm B.2</td><td>1000:7000</td></tr>
</table>
Skeem 1 - Võimalik lehekülgede eraldamise nimekiri (4K suurused leheküljed).
Eraldamine võis toimuda sellises järjekorras:
#Programm A nõudis 3 lehekülge mälu
#Programm C nõudis 2 lehekülge mälu
#Programm D nõudis 2 lehekülge mälu
#Programm C lõpetas tegevuse, jättes maha 2 tühja lehekülge
#Programm B nõudis 3 lehekülge mälu ja sellele eraldatakse programmi C 2 tühja lehekülge, ning veel üks lehekülg.
Niisiis programm A lehekülgede tabelid on kaardistatud järgmiselt (programmi lehekülje nr. =>opsüsteemi lehekülje nr.): (0=>0, 1=>1, 2=>2); Programm B: (0=>3,1=>4,2=>7); ja programm D: (0=>5, 1=>6)
Siiamaani on kõik hästi. Mis juhtub aga siis, kui programm tahab oma mälu kasutada? Oletame, et programm A sisaldab instruktsiooni "LAADI mälu aadressil 20FE". Mis juhtub?
20FE on kahendkoodis 0010000011111110 ja meil on 4K suurused leheküljed. Niisiis, kui tehakse päring mälule aadressil 20FE, näeb näeb MMU sellist asja:
<pre>
<nowiki>
0010000011111110 = 20FE
|__||__________| | | | v v Relatiivne mälu aadress leheküljel (00FE)
Lehekülje number (2)
</nowiki>
</pre>
Kuna meil on leheküljed 4096 baidi suurused (4096 - 1 = 4095 võib esitada 12 bitina kahendkoodis), siis MMU vaatleb lehekülje 4 esimest bitti ja järgmist 12 bitti võrreldakse lehekülje aadressiga. Kui meie mälu leheküljed oleks 2048 bitti suured, siis MMU vaataks ainult aadressi esimest viite bitti mälu lehekülje leidmiseks ja järgmist 11 bitti relatiivse aadressi tarvis. Järelikult lehekülje suuruse kahanemisel nende arv kasvab.
Mälupöörduse korral leiab MMU programmi lehekülgede tabeli abil opsüsteemi lehekülje numbri. Antud juhul vastab programmi A teine lehekülg opsüsteemi teisele leheküljele. Seejärel leiab ta vastavuse opsüsteemi lehekülje ja füüsilise aadressi vahel. Opsüsteemi teine lehekülg vastab füüsilisele aadressile 1000:2000, kuna programm tahab suhtelist aadressi 00FE, siis tagastab MMU füüsilisel aadressil 1000:20FE oleva mälu.

Lehekülgede saalimine ja virtuaalmälu


Kui lehekülgede saalimist kasutatakse koos virtuaalmäluga, siis peab operatsioonisüsteem järge pidama kasutusel olevatel lehekülgedel ja neil lehekülgedel, mida enam ei kasutata või mis ei ole mõnda aega kasutuses olnud. Kui opsüsteemil läheb lehekülge vaja või kui mõni programm nõuab saalealale kirjutatud lehekülge, siis kirjutab OS mingi lehekülje saalealale ja toob teise lehekülje mällu. (Sellest, kuidas opsüsteem otsustab, milliseid lehekülgi sisse või välja saalida, räägib lehekülgede asenduspoliitika.) Sel moel saab kasutada rohkem operatiivmälu, kui arvutil tegelikult on.

Vaata ka


Protsessori vahemälu
Kategooria:Informaatika
Kategooria:Arvuti mälu
ms:Penghalaman
ca:Paginació de memòria
cs:Stránkování paměti
de:Paging
en:Paging
es:Paginación de memoria
eu:Orrikatze
fr:Mémoire virtuelle#Mémoire virtuelle paginée
ko:페이징
hr:Stranična datoteka
it:Paging
he:דפדוף (זיכרון)
lt:Puslapiavimas
nl:Geheugenpaginering
ja:ページング方式
pl:Stronicowanie pamięci
pt:Memória paginada
ru:Подкачка страниц
sk:Stránkovanie
sl:Ostranjevanje
sv:Paging
tr:Sayfalama
uk:Підкачка сторінок
zh:分頁

Koivaliina


Koivaliina (eesti keeles ka: Koivalinn; läti keeles Gaujiena; kunagine nimi Atzele; saksa keel nimi ''Adsel'') on asula Lätis Alūksne rajoonis, Koivaliina vald keskus.

Ajalugu


Koivaliina kirjalik esmamainimine langeb 1111. aastasse, mille all Novgorodi kroonikas on juttu vürst Mstislavi sõjaretkest. Varajased riiklikud moodustised Põhja-Vidzemes olid Tālava ja Atzele-maa. Viimase lääneosas asus vana latgalid, liivlased ja eestlased asula, mille nimi oli samuti Atzele.
Aastal 1224 läks Atzele ristirüütlid kätte. Koiva veetee ja Riia–Pihkva tee ristumiskohana oli see koht suure strateegiline tähtsus, mistõttu Liivi ordu rajas 1238 sinna kivilinnuse. Kui 1342 rajati linnus ka Alūksnesse, siis Koivaliina linnuse tähtsus vähenes.
Liivi sõda ja Poola-Rootsi sõda vallutati linnus mitu korda ja selle ümbrus käis käest kätte. Aastal 1625 läänistamine Rootsi kuningas Gustav II Adolf ümbruskonna marssal Axel Banerile, kuid läks 17. sajandi lõpus toimunud mõisate reduktsiooni käigus riigile. Põhjasõda käigus purustasid Venemaa suurtükk linnuse, mis on tollest ajast saadik varemed.
Põhjasõja tulemusena sai piirkonnast Vene keisririigi osa. 1720. aastad renditi mõis Johann von Wulfile, kuid 1745 kinkis keisrinna Jelizaveta Petrovna Koivalinna mõisa Holsteini õuemarssalile parun Bernhard Reinhold von Delwigile. Aastal 1780 päris mõisa marssali poeg Karl Gustav Delwig, kes 1784 müüs selle Heinrich von Rautenfeldile. Viimast on mäletatud talupoegade vastu julma mõisnikuna. Aastal 1818 ostis mõisa ära üks Vidzeme rikkamatest parunitest Adolf von Wulf. Talle kuulus üle 40 mõisa (Cesvaine mõis, Aumeisteri mõis, Alsviķi mõis, Ādamsi mõis, Aizkuja mõis, Lode mõis jt mõisad) ning peale selle rentis ta mitmeid mõisaid riigilt. Koivaliina jäi Wulfide suguvõsa kätte 100 aastaks. Selle ajaga ehitati üle 15 hoone ja kujundati park. Läti maareformi käigus võõrandati mõis selle viimaselt omanikult Waldemar von Wulfilt.

Mõisakompleks

Peahoone


Gaujiena mõisakompleks on üks suuremaid Lätis. Selle keskosa asub 18. sajandi lõpus lammutatud keskaegse kindluse eellinna territooriumil.
Mõisakompleksi dominant on peahoone (''Gaujienas Jaunā pils'' 'Koivaliina Uus loss'). See on Alūksne rajooni suurim mõisahoone ning üks suuremaid Lätis. Selle klassitsistliku häärberi laskis 19. sajandi alguses ehitada parun Wulf. Hoone valmis 1850. aastal. 1850. aastad.–1960. aastad ehitati loss ümber. Muuhulgas ehitati kuuest joonia sammas koosnev sammastik ning muudeti katuse kuju. Teisel pool, pargi vastas on terrass. Peasissekäigu treppi valvab kaks lamavat lõvi.
Interjööri kujundus pärineb nimetatud ümberehituste ajast. Selle aluseks on ampiiri ja neorokokoo motiivid. 1950. aastad.– 1960. aastad hävisid paljud interjööri detailid, sealhulgas skulptuurkaunistused, laekaunistused ja dekoratiivsed lõvipead. Säilinud on marmorpilaster, ehisseinad ja parkettpõrandad. Kunagisest hiilgusest annavad tunnistust ainult kaks ruumi – saal, kuhu kuulub ka söögituba, ja ühe ümara otsaga kõrvalruum, kus asus kabel. Kabel restaureerimine endisele kujule.
Aastal 1922 läks loss haridusministeeriumi käsutusse. Hoone oli haletsusväärses seisukorras: 90 akent oli katki, 26 ust oli puudu, kaks ahju oli lõhutud. Samal aastal hakkas lossis tööle keskkool, mis küll ei kasutanud kõiki ruume. Kool kasutas ka mitmeid teisi mõisa hooneid. Praegu on lossis Koivaliina gümnaasium. Lossis on kooli- ja koduloomuuseum. Aastatel 1948–1952 õppis selles koolis luuletaja Ojārs Vācietis.

Teised hooned


Mõisakompleksi vanim hoone on 1788 ehitatud mõisaait. Aastal 1838 ehitati mõisateenijate elu- ja majandushoone, mida hüütakse pritsimajaks, sest 1886 eraldas mõisnik maja lõunaotsa enda asutatud vabatahtlikule tuletõrjujate ühingule. Ansamblisse kuuluvad veel tallmeister-kutsari maja, mis on tallikompleksi keskosa (äärmised osad on hävinud), tõllakuur, aedniku maja (ehitati 18. sajandi 2. poolel, hiljem kasutati piirituselaona), jääkelder (19. sajandi algus), kasvuhooned massiivsete punastest tellistest otsaseintega (19. sajandi 2. pool), rehi (19. sajandi 2. pool), mis nüüd on ümber ehitatud töökodadeks, veinimaja (19. sajandi lõpp), millest on järel romantilised neogooti stiilis varemed, ja õllepruulija maja (praegu Jāzeps Vītolsi majamuuseum "Anniņas"), mis valmis 1827–1865. Ainult tallid on ehitatud neogooti stiilis, ülejäänud hoonete arhitektuuris domineerib klassitsism.

Mõisapark


Mõisapark (pindala 12 hektar koosneb mitmest iseseisvast alast. Üks osa pargist hõlmab mõisa keskuse hooned ja peaaegu korrapärase paraadõue ning mäe ja linnusevaremed. Sealt avaneb vaade Koiva jõe orule. Pargi lõunaosa endise Koiva kalda nõlval on kujundatud maastikupargiks tiikide ning aiaarhitektuurielementidega.

Kabel-mausoleum


Gaujienas asub üks Läti imposantsemaid klassitsistlikke mõisnike kabel-mausoleume. Aastal 1872 ehitatud kabelisse maeti ümber 1871 Saksamaal Wiesbadenis surnud Julius von Wulf. Kabel on ruudukujuline ning seda katab kuppel. Peasissekäigu juures on sammastik. Antiikne vormikeel rõhutab pühalikku rahu ning sümboliseerib lahkunu vägevust, üllust ja rikkust. Okupatsiooniajal viisid Alūksne sõdurid mausoleumi marmorsambad Alūksnesse.

Pumbamaja


Pargis on ka 20. sajandi alguses ehitatud skulptuuridega kaunistatud pumbamaja veepaagi peal.

Ordulinnuse varemed


Pargis on Koivaliina lossivaremed. Koiva kõrgele kaldale ehitati 1236–1238 ordulinnus, mis oli üks väiksematest kindlustatud lossidest Liivimaal ja üks vanematest Läti alal. Legendi järgi aeti lossimüüri ehitusele kokku kogu ümbruskonna rahvas, sealhulgas, naised, raugad ja lapsed, kui nad ainult jaksasid seitsme naela raskust livi tõsta. Alguses ei tahtnud ehitus kuidagi edeneda, sest mis päeval ehitati, see öösel lammutati. Viimaks anti nõu, et tuleb elus inimene lossimüüri kinni müürida. Siis juhtus, et õde-venda Jānis ja Grietiņa tulid Dārta mõisast seda imetööd vaatama. Nad joodeti täis ja müüriti sisse. Kolm päeva oli kuulda laste kõlatut häält.
Liivi sõda ajal 1558 vallutasid linnuse venelased, kes hävitasid linnakese ja osa linnusest. Aastal 1560, kui linnus teist korda vallutati, hävitati see täielikult. Aastal 1600 linnus taastati. Nüüd vallutasid selle rootslased, 1602 õnnestus poolakatel see tagasi vallutada.
Linnus purustati lõplikult Põhjasõda ajal. Venelaste leer olnud teisel pool Koivat Cara (Cavara) mäel. Rootslased olevat näinud, et ei suuda linnust kaitsta, ja olevat saatnud keiser Peeter I enda juurde saadiku kirjaga, et linnus alistub lahinguta. Saadik jõudnud millegipärast kohale alles siis, kui linnus oli juba suurtükkidega puruks lastud.
Pärast purustamist kasutati linnust ehitusmaterjali hankimise kohana, kuid 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses rajati selle ümbrusse park, kuhu romantilised varemed hästi sobisid.
Lossist olevat välja läinud kaks maa-alust käiku – üks Koiva alt läbi, teine Rāte pallu (''Rātes sils''). Lossimäe sisse olevat peidetud rahakirst, mida valvavat must koerake. Ka nõukogude ajal olevat parteijuhid peidetud varandust otsinud.

Kirik


Koivalinna luteri kirik, mis ehitati 1892, lasti 1944 õhku. Praegu ehitatakse selle vundamendile M. Ģelžsi projekti järgi uut kirikut. Kirikumäelt (''Baznīckalns'') avaneb suurepärane vaade Koiva orule.

Mācītājmuiža (Koivaliina kirikumõis)


Teel Zvārtavasse on Mācītājmuiža mõis (17. sajandi 2. pool ja 18. sajandi keskpaik). Selle peahoone Mācītājmāja on üks vanemaid puithooneid Gaujiena vallas: ta on ehitatud Kaķīškalnsi mäele 1761. aastal. Palkseinte külge on naelutatud lauad. Mācītājmājas on 10 tuba ja 2 kööki. Kõige suurem tuba on külalistesaal, kus pärast Koivaliina kiriku õhkulaskmist (1944) toimuvad jumalateenistused. Selles majas suri kirjanik Apsīšu Jēkabs.

Jāzeps Vītolsi maja


Aastal 1922 kinkis Läti valitsus helilooja Jāzeps Vītolsile Gaujiena mõisapargis asuva endise õllepruulija maja (1890), tiigi, pool mõisaaeda ja väikese põllumaa (hiljem liideti omandiga Lauvasmute allikas). Helilooja ja tema abikaasa Annija Vītola panid majale nimeks "Anniņas". Nad käisid seal suvitamas ning sageli ka pühasid veetmas.
Meenutuseks reisist Tšehhi mägedesse ja helilooja 80. sünnipäevaks ehitati aeda palkmaja "Dārza māja" 'Aiamaja', mis meenutab tšehhi jahimeeste onne. Aiamaja valmis lõplikult 1943. Uues majas nad elada ei jõudnud, vaid ainult puhkasid sead vahetevahel jalutuskäikudel. Maja vundamendi edelanurka on müüritud 12 mäekristalli ja ürik, kus on öeldud, kes ja millal maja ehitas.
1944. aasta sügisel pidid Vītolsid Lätist lahkuma. 1961. aastal sisustati majja Jāzeps Vītolsi majamuuseum, milles eksponeeritakse tema töötuba. Aprillis 1988 oli seal tulekahju, milles enamik eksponaate sai kahjustada. Praegu on muuseum jälle avatud. Palju eksponaate on annetanud helilooja abikaasa õelapsed.
Lähedusse on püstitatud marmorrist, mis on toodud Jāzeps Vītolsi viimsest puhkepaigast Lübeckist.
Alates 1988. aastast peetakse Gaujienas iga aasta juulis Jāzeps Vītolsi laulupäeva, kuhu kogunevad koorid kogu Lätist.

Teised vaatamisväärsused


Gaujienas ja selle ümbruses on dolokivipaljandeid, kaldaastanguid ning maa alla kaduv jõgi (läti keeles ''ūdensrijējs'' 'veeõgard') ning luuletaja Ojārs Vācietise lapsepõlvemaa.
Kategooria:Läti asulad

Vaata ka


Koivaliina vald
Koivaliina kihelkond
Mācītājmuiža
en:Gaujiena
fr:Gaujiena
lv:Gaujiena

Elsass

Alsace

Amudarja

Pilt:Amudaryamap.png]]
Amudarja (tadžiki keel ''Омударё'' või ''дарёи Ому'', pärsia keel آمودریا ''Âmudaryâ'', usbeki keel ''Amudaryo'', türkmeeni keel ''Amyderýa''; antiikmaailmas tuntud kui ''Ōxus'' ladina keeles ja Ὦξος ''Oxos'' kreeka keeles, mis on tuletised selle jõe Indoiraani keeled nimest ''Vaksu'', praegusel kujul ''Vahši jõgi'') on jõgi Kesk-Aasias.
Amudarja pikkus on 2620 km, teistel andmetel 2540 või 2435 km; Pandži jõgi ja Vahši jõe ühinemiskohast, kustmaalt jõge Amudarjaks nimetatakse, 1415 km. Jõgikond hõlmab 465 tuhat km².
Algab Afganistanis Hindukuši mäestikus 4900 m kõrgusel, voolab algul läände, läbib Pamiiri mäestiku. Piki jõge kulgeb Tadžikistani (varem Nõukogude Liit) ja Afganistani piir. Alamjooksul voolab loodesse 1200 km ulatuses läbi kõrbe enam-vähem Türkmenistani ja Usbekistani piiril, vasakule kaldale jääb Karakumi, paremale Kõzõlkumi kõrb. Vee hulk väheneb tunduvalt niisutussüsteemide, aurumise ja liiva imbumise tõttu ja praegu kuivab Amudarja
Pilt:AralSea A20081005.jpg. aasta oktoobris. NASA satelliitfoto]]
juba enne Araali järve riismeteni jõudmist. Varem moodustas jõgi suudmes delta, enamus harusid pöördus põhja poole ja voolas Araali järve, osa aga suundus läände, Sarõkamõši nõo suunas.
Amudarja toitub liustiku- ja lumesulaveest, suurimad lisajõed on Bartang, Jazgulem ja Vahš. Suurvesi on kevadel ja suvel. Jääkate on ainult deltas, 2–2,5 kuud aastas. Laevaühendus on alamjooksul Türkmenabatini, korrapäratult Termezini.
Amudarja vett kasutavad Karakumi kanal ja Tahhiataši hüdroelektrijaam.
Amudarja on mudane, ta uhub tugevasti oma kaldaid ja vahetab tihti sängi. Eelajaloolisel ajal suubus ta Kaspia meri (toonase jõesängi jäänuk on Uzboi). On arvatud, et Karakumi kõrb tekkis Amudarja sagedase sängimuutuse tulemusena.
Amudarja vett kasutati aastakümneid põldude niisutamiseks ja monokultuurse puuvilla kasvatamiseks kogu Nõukogude Liit tarbeks, mistõttu sooldus palju maad ning Araali järv on kokku kuivamas. Vee ülemäärase kasutamise tagajärjel on suuruselt neljas järv maailmas tänaseks kahanenud peaaegu olematuks.
Kategooria:Amudarja jõgikond
Category:Tadžikistani jõed
Category:Afganistani jõed
Category:Usbekistani jõed
Category:Türkmenistani jõed
ar:جيحون
id:Sungai Amu Darya
bn:আমু দরিয়া
jv:Kali Amu Darya
az:Ceyhun
be:Рака Амудар'я
bg:Амударя
ca:Amudarià
cs:Amudarja
cy:Amu Darya
da:Amu Darja
de:Amudarja
el:Αμού Ντάρια
en:Amu Darya
es:Río Amu Daria
eo:Amudarjo
eu:Amu Daria
fa:آمودریا
fr:Amou-Daria
ko:아무다리야 강
hy:Ամուդարյա
hi:आमू दरिया
hr:Amu-Darja
it:Amu Darya
he:אמו דריה
ka:ამუდარია
kk:Әмудария
la:Oxus
lv:Amudarja
lt:Amudarja
lmo:Amu Darja
hu:Amu-darja
ml:അമു ദര്യ
mr:अमू दर्या
mn:Амударья
nl:Amu Darja
ja:アムダリヤ川
no:Amu-Darja
oc:Amodarià
uz:Amudaryo
pnb:آمو دریا
ps:د آمو سيند
pl:Amu-daria
pt:Amu Dária
ro:Amudaria
ru:Амударья
simple:Amu Darya
sk:Amudarja
sl:Amu-Darja
sr:Аму Дарја
sh:Amu Darja
fi:Amudarja
sv:Amu-Darja
tt:Амудәрья
th:แม่น้ำอามูดาร์ยา
vi:Amu Darya
tg:Амударё
tr:Ceyhun
tk:Amyderýa
uk:Амудар'я
ur:دریائے جیحوں
ug:ئامۇ دەرياسى
zh:阿姆河

Sørøysundet

Sørøysundet on väin, mis eraldab Soroy saart Seilandi ja Stjernoy saartest (saared kuuluvad Norrale). Väina pikkus on umbes 70 km, laius kitsaimas kohas 4 km.
Kategooria:Finnmark
Kategooria:Norra väinad

Gaujiena

Koivaliina

Bieraście

Brest (Valgevene)

Ol' Dirty Bastard

Ol' Dirty Bastard (tuntud ka aliaste ODB, Dirt McGirt, Dirt Dog, Big Baby Jesus, Osirus, Joe Bannanas ja Unique Ason all) tegelik nimi Russell Tyrone Jones (15. november 1968 New York - 13. november 2004 New York) oli ameerika räppmuusik, Wu-Tang Clani asutajaliige.
Kategooria:Sündinud 1968
Kategooria:Surnud 2004
Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid
ca:Ol' Dirty Bastard
da:Ol' Dirty Bastard
de:Ol’ Dirty Bastard
en:Ol' Dirty Bastard
es:Ol' Dirty Bastard
fr:Ol' Dirty Bastard
fy:Ol' Dirty Bastard
ko:올 더티 바스타드
it:Ol' Dirty Bastard
sw:Ol' Dirty Bastard
nl:Ol' Dirty Bastard
ja:オール・ダーティー・バスタード
no:Ol' Dirty Bastard
pl:Ol' Dirty Bastard
pt:Ol' Dirty Bastard
ru:Ol’ Dirty Bastard
simple:Ol' Dirty Bastard
fi:Ol' Dirty Bastard
sv:Ol' Dirty Bastard

Alexander Dalrymple

Alexander Dalrymple (24. juuli 1737 – 19. juuni 1808) oli šotlasest Suurbritannia Geograafia.
Dalrymple arvas, et Maa (planeet) tasakaalus püsimiseks peaks maa ja mere suhe nii Lõunapoolkera kui ka põhjapoolkeral olema ligikaudu võrdne. Seepärast oletas ta, et lõunapoolust ümbritseb manner, mida ta uskus ulatuvat 40-nda lõunalaiuskraadini. Uus-Meremaad pidas ta lõunamandri osaks.
Dalrymple soovis juhtida ekspeditsiooni lõunamandrile, kuid jäi sellest kohast ilma, sest Briti admiraliteet usaldas selle rolli James Cookile. See tegi Dalrymple'ist ja Cookist vihavaenlased. Kättemaksuks admiraliteedile avaldas Dalrymple materjalid, mille ta oli leidnud admiraliteedi arhiivist. Need olid dokumendid, mis olid inglaste poolt Manilas 1762 aastal hispaanlastelt kätte saadud. Dokumendid sisaldasid Luis Váez de Torrese avastusi Vaikne ookean. Dalrymple üritas seega kompromiteerida Cooki ja admiraliteeti väites, et Cook üritab enda nimele kirjutada hispaanlaste avastusi. Cook suhtus Dalrymple'isse samuti vaenulikult, kuid mitte ainult eelpoolnimetatud loo pärast. Cook praktikuna ja väligeograafina ei sallinud kabinetiteadlase Dalrymple'i abstraktseid teooriaid. Nende asemel usaldas ta vaatlusi ja fakte. Ehkki Antarktis eksisteerib, ei ole ta siiski nii suur, kui Dalrymple seda kujutas.
Dalrymple sulest on ilmunud teos "Lõunamerereiside kogumik", mis ka Cooki päevikutes sageli äramärkimist leiab.
Kategooria:Geograafid
id:Alexander Dalrymple
ca:Alexander Dalrymple
cs:Alexander Dalrymple
de:Alexander Dalrymple
en:Alexander Dalrymple
es:Alexander Dalrymple
fr:Alexander Dalrymple
it:Alexander Dalrymple
pt:Alexander Dalrymple
ru:Далримпл, Александер
sr:Александар Далримпел
sv:Alexander Dalrymple

Kategooria:Kõrgushüppajad

Kategooria:Kergejõustiklased
Kategooria:Kõrgushüpe
an:Categoría:Saltadors d'altaria
ca:Categoria:Saltadors d'alçada
cs:Kategorie:Výškaři
de:Kategorie:Hochspringer
el:Κατηγορία:Άλτες του ύψους
en:Category:High jumpers
es:Categoría:Saltadores de altura
eo:Kategorio:Altsaltistoj
fr:Catégorie:Sauteur en hauteur
gl:Categoría:Saltadores de altura
ko:분류:높이뛰기 선수
hr:Kategorija:Skakači u vis
is:Flokkur:Hástökkvarar
it:Categoria:Saltatori in alto
he:קטגוריה:קופצים לגובה
lb:Kategorie:Héichsprénger
hu:Kategória:Magasugrók
nl:Categorie:Hoogspringer
ja:Category:走高跳の選手
no:Kategori:Høydehoppere
nn:Kategori:Høgdehopparar
pl:Kategoria:Skoczkowie wzwyż
pt:Categoria:Saltadores em altura
ru:Категория:Прыгуны в высоту
sk:Kategória:Skokani do výšky
sr:Категорија:Скакачи увис
fi:Luokka:Korkeushyppääjät
sv:Kategori:Höjdhoppare
tr:Kategori:Yüksek atlamacılar
uk:Категорія:Стрибуни у висоту
zh:Category:跳高运动员

Kategooria:Kergejõustiklased

Kategooria:Kergejõustik
Kategooria:Sportlased
af:Kategorie:Atlete
ar:تصنيف:لاعبو قوى
an:Categoría:Atletas
id:Kategori:Pelari
ms:Kategori:Atlet
be:Катэгорыя:Атлеты
be-x-old:Катэгорыя:Атлеты
bs:Kategorija:Atletičari
bg:Категория:Лекоатлети
ca:Categoria:Atletes
cs:Kategorie:Atleti
da:Kategori:Atletikudøvere
de:Kategorie:Leichtathlet
el:Κατηγορία:Αθλητές του στίβου
en:Category:Competitors in athletics
es:Categoría:Atletas
eo:Kategorio:Atletoj
eu:Kategoria:Atletak
fr:Catégorie:Athlète
fy:Kategory:Atleet
ga:Catagóir:Lúthchleasaithe
gl:Categoría:Atletas
ko:분류:육상 선수
hr:Kategorija:Atletičari
ia:Categoria:Athletas
it:Categoria:Atleti
he:קטגוריה:אתלטים
kk:Санат:Жеңіл атлеттер
lv:Kategorija:Vieglatlēti
lb:Kategorie:Liichtathleten
lt:Kategorija:Lengvaatlečiai
li:Categorie:Atlete
hu:Kategória:Atléták
mk:Категорија:Атлетичари
mn:Ангилал:Хөнгөн атлетикчид
nl:Categorie:Atleet
ja:Category:陸上競技選手
no:Kategori:Friidrettsutøvere
nn:Kategori:Friidrettsutøvarar
pl:Kategoria:Lekkoatleci
pt:Categoria:Atletas
ru:Категория:Легкоатлеты
simple:Category:Competitors in athletics
sk:Kategória:Atléti
sl:Kategorija:Atleti
sr:Категорија:Атлетичари
sh:Kategorija:Atletičari
fi:Luokka:Yleisurheilijat
sv:Kategori:Friidrottare
tt:Төркем:Җиңел атлетика осталары
tr:Kategori:Atletler
uk:Категорія:Атлети
zh:Category:田径运动员

Atzele

Koivaliina

Adsel

Koivaliina

Koivalinn

Koivaliina

Stjernsund

Stjernsund on väin Norras, mis eraldab Stjernoy saart mandrist. Väina laius on 4 km.

Välislingid


http://wikimapia.org/7680820/Stjernsund Asukoht kaardil
Kategooria:Norra väinad
Kategooria:Finnmark

Jan Amos Komensky

Jan Amos Komenský

Jan Ámos Komenský

Jan Amos Komenský

Aziz Zakari

Abdul Aziz Zakari

Moiré efekt

Moiré efekt on interferentsmuster, mis tekib kahe või enama nihutatud või pööratud rastri või võrgustiku üksteise peal asetsemisest. Sama efekt saavutatakse ka pisut erineva suurusega pikslite kasutamisel.
Kuigi moiré on efektne ja seda on huvitav uurida, on trükitehnikas enamasti tegemist tüütu ja ebasoovitava nähtusega. Moiré efekt võib tekitada probleeme näiteks kartograafidele.

Etümoloogiast


prantsuse keel sõna ''moiré'' (eesti keeles muaree) tähendab riiet, mis on tehtud angoora villast.

Välislingid


http://www.sandlotscience.com/Moire/Moire_frm.htm Interaktiivsed moiré efekti visualiseeringud (Java)
http://www.oberonplace.com/dtp/moire/index.htm Moiré efekti eemaldamisest
http://www.mathematik.com/Moire/ Moiré efekti visualiseering
http://micro.magnet.fsu.edu/primer/java/scienceopticsu/moire/moire.html Veel üks visualiseering
Kategooria:Kartograafia
Kategooria:Trükindus
ca:Patró de moiré
cs:Moaré
de:Moiré-Effekt
en:Moiré pattern
es:Patrón de Moiré
fa:طرح مویر
fr:Moiré (effet de contraste)
ko:무아레
it:Effetto moiré
lt:Muaras (optika)
nl:Moirépatroon
ja:モアレ
no:Moarémønster
pl:Prążki moiré
pt:Padrão moiré
ru:Муаровый узор
sk:Moaré (rušivý obraz)
sv:Moiré (interferensmönster)
th:ลายมัวเร
uk:Муар
zh:莫列波紋