Peeter Põllu tänav

#suuna Munga tänav (Tartu)

Pioneeri tänav

#suuna Munga tänav (Tartu)

Rael Artel


Rael Artel (sündinud 1980) on eesti kunstnik, kunstiteadlane ja galerist.
Ta lõpetas 2003. aastal Tallinna Kunstiülikooli.

Vaata ka


Rael Artel Gallery
Kategooria:Eesti kunstnikud
Kategooria:Eesti kunstiteadlased
Kategooria:Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi vilistlased
Kategooria:Sündinud 1980
Kategooria:Sünnipäev puudub

Rael Artel Gallery


Rael Artel Gallery, täieliku nimega Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space, oli Rael Arteli kunstigalerii Tartus, Kompanii tänaval.
See alustas oma tegevust Tartu Linnaraamatukogu keldris 2006. aasta märtsis ja lõpetas tegevuse 9. jaanuaril 2009.
Kategooria:Tartu
Kategooria:Kunst

Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space

#suuna Rael Artel Gallery

Pure


Pure'i vald on vald Ardennes'i departemangus Põhja-Prantsusmaal.
Pure (programmeerimiskeel) on programmeerimiskeel.
"Pure (Gary Numan)" on Gary Numani album.
"Pure (Lightning Seeds)" on ansambli Lightning Seeds album.
"Pure (Koer)" on ansambli Koer (ansambel) debüütalbum.
"Pure (Lara Fabian)" on Lara Fabiani album.
"Pure" eestikeelse pealkirjaga "Rikkumata" on 2002. aasta inglise draamafilm.
"Pure (film 2004)" on Kanada 2004. aasta film.

Tulbirevolutsioon

Tulbirevolutsiooniks nimetatakse president Askar Akajevi ja tema valitsuse kukutamist Kõrgõzstanis 2005. aasta kevadel.
Tulbirevolutsioon järgnes 27. veebruaril ja 13. märtsil toimunud parlamendivalimistele. Nime andis sündmusele Akajev ise, hoiatades oma kõnes värvilised revolutsioonid korraldamise eest Kõrgõzstanis.
Tulbirevolutsioon ei olnud vägivallatu, hukkus vähemalt kolm inimest.
Üheks revolutsiooni peamiseks ajendiks sai rahva pahameel Akajevi lähisugulaste rolli üle riigi poliitikas ja majanduses. 2005. aasta parlamendivalimistel juhtis Akajevi tütar Bermet Akajeva presidendimeelset parteid Alga, Kõrgõzstan! ja püüdis end väidetavasti sisse seada Kõrgõzstani poliitika halli kardinali rollis, sellal kui tema abikaasa Adil Tojgonbajev ning vend Ajdar Akajev valitsesid mitmeid riigi tulutoovamaid ettevõtted.
Nii Bermet kui ka Ajdar osalesid kandidaatidena revolutsioonieelsetel valimistel, põhjustades spekulatsioone, et nõnda valmistutakse dünastiliseks võimuvahetuseks. Bermet Akajeva valiti parlamenti ringkonnast, kus soovis kandideerida juhtiv opositsioonitegelane Roza Otunbajeva. Otunbajeva kandidatuuri valimiskomisjon tühistas, põhjendades seda asjaoluga, et Otunbajeva ei vasta nõudmisele, mille kohaselt kandidaat peab olema elanud viimased viis aastat Kõrgõzstanis. Otunbajeva oli nimelt aastaid esindanud Kõrgõzstani tähtsatel diplomaatilistel ametipostidel.
75-liikmelisse Džogorku Kengeši valimistel sai opositsioon üksnes kuus kohta. Rahvusvahelised vaatlejad teatasid, et valimised ei vastanud rahvusvahelistele demokraatia standarditele. Ošis ja Džalalabatis puhkesid protestid valimistulemuste võltsimise vastu. Kurmanbek Bakijevi, Roza Otunbajeva ja Ömürbek Tekebajevi juhitud ühinenud opositsioon korraldas massimeeleavaldusi Biškekis.
Askar Askajev pages revolutsiooni eest esmalt Kasahstani ja seejärel Venemaale ning kirjutas oma tagasiastumisavaldusele alla 4. aprillil Kõrgõzstani saatkonnas Moskvas.
Kõrgõzstani ajutiseks juhiks nimetasid revolutsioonäärid Kurmanbek Bakijevi. Hoolimata rikkumistest valimistel tunnistas uus juht parlamendi volitusi. Vastuteenena tunnustas parlament Bakijevit riigi ajutise liidrina. Bakijev nimetas Otunbajeva välisministriks ja Feliks Kulovi algul julgeolekujuhiks, seejärel peaministriks. Tekebajevist sai Džogorku Kengeši esimees.
Juulis toimunud presidendivalimistel saavutas võidu Kurmanbek Bakijev.

Viited


Kategooria:Kõrgõzstani poliitika
Kategooria:2005
ar:ثورة التوليب
id:Revolusi Tulip 2005
bg:Революция на лалетата
ca:Revolució de les Tulipes
cs:Tulipánová revoluce
de:Tulpenrevolution
en:Tulip Revolution
es:Revolución de los Tulipanes
eo:Tulipa revolucio
fr:Révolution des Tulipes
ko:튤립 혁명
hr:Tulipanska revolucija
he:מהפכת הצבעונים
kk:Қызғалдақ төңкерісі
nl:Tulpenrevolutie
ja:チューリップ革命
pl:Tulipanowa rewolucja w Kirgistanie
pt:Revolução das Tulipas
ru:Тюльпановая революция
sk:Tulipánová revolúcia
sh:Tulipanska revolucija
fi:Kirgisian tulppaanivallankumous
sv:Tulpanrevolutionen
vi:Cách mạng Tulip
uk:Тюльпанова революція
zh:郁金香革命

Francisco Guillermo Ochoa Magana

#suunaGuillermo Ochoa

Anderson Luis de Abreu Oliveira

#suunaAnderson

Maximiliano Rodriguez

#suunaMaximiliano Rodríguez

Valentina Tolkunova

Pilt:Valentina Tolkunova.JPG
Valentina Vassiljevna Tolkunova (Валентина Васильевна Толкунова; 12. juuli 1946 Armavir (Venemaa) – 22. märts 2010 Moskva) oli vene laulja.

Elulugu


1964 astus ta Moskva Riikliku Kultuuriinstituudi kooridirigeerimise osakonda.
1966 sai ta konkurrsi korras Juri Saulski juhitud vokaal-instrumentaalorkestri (ВИО-66) laulusolistiks.
1971 lõpetas ta Gnessinite-nimelise Vene Muusikaakadeemia.
Tolkunova üleliiduline kuulsus lauljana sai alguse 1972. aastal, kui ta esitas poeet Lev Ošanini juubelikontserdil
Moskvas helilooja Vladimir Šainski laulu "Ah, Nataša".
1973. aаstal sai Tolkunova "Moskontserdi" solistiks.

Aunimetused


Vene NFSV teeneline kunstnik (1979).
Vene NFSV rahvakunstnik (1987).

Haigus ja surm


2009. augustis avastati lauljataril pahaloomuline ajukasvaja. Pärast 16. veebruaril Valgevenes Mogiljovis toimunud kontserti viidi ta kiirabiga kohaliku haigla reanimatsiooniosakonda. Hiljem viidi ta üle Botkini haiglasse.
22. märtsil 2010 kell 6 hommikul langes ta koomasse ja suri.
Hüvastijätt lauljatariga toimus 24. märtsil ja ta maeti Moskva Trojekurovi kalmistule.
Tolkunova surma puhul avaldasid kaastunnet Venemaa president Dmitri Medvedev ning Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill.

Pereelu


Tolkunova oli abielus kaks korda. Tema esimene mees oli helilooja ja orkestrijuht Juri Saulski, see abielu kestis 5 aastat.
1979. aastal abiellus lauljatar ajakirjaniku ja kirjaniku Juri Paporoviga, sellest abielust on poeg Nikolai.
Lauljataril on ka vend - Sergei Tolkunov - samuti laulja, kes esines koos õega kontsertidel.
Kategooria:Venemaa lauljad
Kategooria:Sündinud 1946
Kategooria:Surnud 2010
be:Валянціна Талкунова
be-x-old:Валянціна Талкунова
de:Walentina Wassiljewna Tolkunowa
en:Valentina Tolkunova
es:Valentina Tolkunova
eo:Valentina Tolkunova
fr:Valentina Tolkounova
it:Valentina Tolkunova
mn:Валентина Толкунова
nl:Valentina Vasiljevna Tolkoenova
pl:Walentyna Tołkunowa
pt:Valentina Tolkunova
ro:Valentina Tolkunova
ru:Толкунова, Валентина Васильевна
simple:Valentina Tolkunova
tt:Валентина Толкунова
vi:Valentina Vasilyevna Tolkunova
uk:Толкунова Валентина Василівна

Harilik aeduba


Harilik aeduba ehk türgi uba on liblikõielised sugukonna aeduba perekonda kuuluv üheaastased taimed rohttaim.

Kirjeldus


Juurestik on hästi arenenud. Põhiline juuremass asub pindmises kihis, kuid juured võivad tungida ka kuni 1 m sügavusele.
Vars võib olla erineva pikkusega. Eristatakse puhmikulisi (25–45 cm kõrgusi), poolväänduvaid (kuni 1,5 m) ja väänduvaid (2–5 m) vorme.
Vili on kaun, mis võib olla väga varieeruva kujuga – sirge, kõver, lame, silinderjas.
Seeme on mitmesuguse värvusega: valged, kollakad, mustad, pruunid, kirjud jne. Kujul võivad seemned olla elliptilised, ruljad või neerukujulised.
<gallery>
Pilt:Alubia pinta alavesa2.jpg
Pilt:Kidney beans.jpg
Pilt:Phaseolus vulgaris white beans, witte boon.jpg
</gallery>

Levila


Pärineb Kesk-Ameerika ja Lõuna-Ameerikast.

Kasutamine


Aedoa kaunu kasutatakse aedvili. Toiduks tarvitatakse poolvalminud kaunu ja seemneid värskelt või konservitult. Euroopa suurimad kasvatajad on Rootsi, Inglismaa, Holland, Itaalia ja Prantsusmaa.

Vaata ka


Põlduba
Kategooria:Liblikõielised
Kategooria:Kaunviljad
Kategooria:Eesti kultuurtaimed
Kategooria:Köögiviljad
am:ኣደንጓሬ
ar:فاصولياء
av:Лубия
ay:Chuwi
az:Adi lobya
id:Buncis
jv:Buncis
su:Buncis
ba:Фасоль
bg:Фасул
ca:Fesol
chy:Ma'emonêškeho
cs:Fazol zahradní
da:Bønne
de:Gartenbohne
el:Φασόλι
eml:Fasöl
en:Phaseolus vulgaris
es:Phaseolus vulgaris
eo:Fazeolo
eu:Babarrun
fa:لوبیا چیتی
fr:Haricot
gl:Feixón
ko:강낭콩
hy:Լոբի
hi:सामान्य फलियाँ
hsb:Niska buna
io:Fazeolo
is:Matbaun
it:Phaseolus vulgaris
he:שעועית מצויה
csb:Zwëczajny bónk
rn:Igiharage
sw:Maharagwe
ht:Pwa nouris
ku:Lovî
lbe:Шагьнал хъюрув
lv:Parastās pupiņas
to:Piini
lb:Gréng Boun
lt:Daržinė pupelė
lij:Faxeu
ln:Lidɛ́su
hu:Veteménybab
mk:Грав
ne:राजमा
nl:Gewone boon
nds-nl:Breekbonen
ja:インゲンマメ
no:Hagebønne
nn:Baune
pl:Fasola zwykła
pt:Feijão
ro:Fasole
qu:Purutu
ru:Фасоль обыкновенная
sa:शिम्बी
sc:Basolu
scn:Fasulina
simple:Great northern bean
sr:Пасуљ
fi:Tarhapapu
sv:Böna
vi:Đậu cô ve
chr:ᏚᏯ
tr:Fasulye
udm:Фасоль
uk:Квасоля звичайна
bat-smg:Popalė
zh:菜豆

Türgi uba

#suuna Harilik aeduba

Eesti Ettevõtjate Erakond


Eesti Ettevõtjate Erakond (EEE) on endine Eesti erakond.
Erakond kasvas välja 1988. aastal tegevust alustanud Eesti Kooperatiivide ja Eraettevõtjate Liitude Assotsiatsioonist. Oli esimeseks ja mõnda aega ainsaks erakonnaks, mis oma programmilistes dokumentides pani suure rõhu majandusküsimuste lahendamisele ja propageeris eraettevõtlust.
EEE asutamiskongress toimus 2. märtsil 1990. Esimeheks valiti Tiit Made.
EEE määratles end tüüpilise parempoolse turumajandust idealiseeriva erakonnana, seades oma programmis eesmärgiks Eesti iseseisvuse taastamise. Ainsa tollase erakonnana räägiti vajadusest lülitada Eesti rahvusvahelisse majandusintegratsiooni süsteemi, luua Balti riigid ühisturg, sõlmida tihedad majandusalased koostöösidemed Põhjamaadega, orienteerida pärast iseseisvuse saavutamist Lääne-Euroopa turule ja eemalduda Venemaa turust, saada esialgu eristaatus Euroopa Ühenduse (hilisem Euroopa Liit) juures alustades samal ajal pürgimist selle täisliikmeks saamiseks.
Et erakond registreeriti Ülemnõukogu Presiidiumis alles pärast Ülemnõukogu valimisi, siis polnud oma nimekirjaga valimistel osalemine võimalik. Tiit Made sai aga 1990. aasta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valimised isikumandaat. 1992. aasta Riigikogu valimised ei ületanud EEE vajalikku 5% häälte künnist ja jäi kompensatsioonimandaatide jaotamisest eemale. Tiit Made sai taas isikumandaadi.
Et EEE-l puudus võimekas organisatsiooniline kaader ning valijaskond oli suhteliselt piiratud, otsustas EEE Keskvolikogu võtta vastu Keskerakond liitumisettepanek. Erakondade liitumisotsusele kirjutasid Edgar Savisaar ja Tiit Made alla novembris 1994. Suurem osa EEE liikmetest astus isikliku avalduse kohaselt seejärel Keskerakonda. Loomisel olnud Reformierakond liitumisettepanek tuli alles pärast selle otsustuse tegemist.

Viited


Kategooria:Eesti erakonnad

Munguba

Pilt:Vigna radiata, groene mungboon.jpg
Munguba on liblikõielised sugukonda ja vigna ehk lehmaherne perekonda kuuluva taime mungvigna seeme.
Mungvigna on üks Kesk-Aasia tähtsamaid kaunvili. Enamasti on mungoad rohelised, kuid 200 erineva mungoa sordi hulgas on ka kuldkollaseid, pruune, oliivrohelisi ja lillakaspruune ning nii ühevärvilisi kui täpilisi seemneid.
Aasia maades mungoad sageli püreestatakse või jahvatatakse jahuks, mida näiteks Hiinas kasutatakse nuudel valmistamiseks. Mungoa tõuse ehk "mungoa idusid" kasutatakse sageli vokkide ja salatite koostisosana. Tooreid kaunu valmistatakse ja serveeritakse samamoodi nagu aeduba kaunu.
Kategooria:Kaunviljad
id:Kacang hijau
ms:Pokok kacang hijau
jv:Kacang ijo
su:Kacang héjo
bo:སྲན་ལྗང་།
bg:Папуда
ca:Mongeta mung
cs:Mungo fazole
da:Mung-Bønne
de:Mungbohne
dv:ނޫމުގު
en:Mung bean
es:Vigna radiata
eo:Mungfabo
fa:ماش
fr:Haricot mungo
ko:녹두
hi:मूँग
ilo:Balatong
it:Vigna radiata
he:מש
kn:ಹೆಸರು ಕಾಳು
pam:Balatung
lt:Spindulinė pupuolė
ml:ചെറുപയർ
mr:मूग
nl:Mungboon
ne:मुगी
ja:リョクトウ
no:Mungbønne
oc:Mongeta mungó
uz:Mosh
ps:مۍ
pl:Fasola złota
pt:Vigna radiata
ru:Бобы мунг
sa:मुद्गः
si:මුංඇට
fi:Mungopapu
sv:Mungböna
tl:Monggo
ta:பயறு
te:పెసలు
th:ถั่วเขียว
vi:Đậu xanh
uk:Боби мунг
zh:绿豆

Mungvigna


Mungvigna ehk mung ehk aasia uba ehk mašš (''Vigna radiata'') on liblikõielised sugukonda ja vigna perekonda kuuluv rohttaim.
Oletatavasti Indiast pärit mungvigna vili munguba on aasia aedoaliikidest tuntuim ning Kesk-Aasia tähtsaim kaunvili.
Taim kasvab 0,3–1,2 meetri kõrguseks. Pikad, peened ja veidi karvased kaunad on 2,5–10 sm pikkused ning sisaldavad 10–20 pisikest 3,2–5 mm pikkust ja umbes 3 mm paksust seemet.
Kategooria:Liblikõielised
Kategooria:Kultuurtaimed

Vigna radiata

#suuna Mungvigna

Phaseolus aureus

#suuna mungvigna

Phaseolus radiatus

#suuna mungvigna

Vigna


Vigna ehk lehmahernes (''Vigna'') on taimeperekond liblikõielised sugukonnast.
Perekond on nime saanud 17. sajandil elanud itaallased botaaniku Domenico Vigna järgi.
Selles perekonnas Eesti pärismaised liigid liike pole.
Toiduks kasutatakse näiteks sellesse perekonda kuuluvat munguba.

Liike


File:Starr_010818-0012_Vigna_marina.jpg'']]
File:Starr_021124-9001_Vigna_speciosa.jpg'']]
''Vigna aconitifolia''
''Vigna angularis'' – asukivigna ehk kandiline aeduba; vili: asukiuba
''Vigna caracalla''
''Vigna debilis''
''Vigna dinteri''
''Vigna lanceolata''
''Vigna lanceolata'' var. ''filiformis''
''Vigna lanceolata'' var. ''lanceolata''
''Vigna lanceolata'' var. ''latifolia''
''Vigna luteola''
''Vigna marina''
''Vigna maritima''
''Vigna mungo'' – urdvigna ehk india aeduba ka urd; seeme: urduba
''Vigna o-wahuensis''
''Vigna parkeri''
''Vigna radiata'' – mungvigna ehk mung; seeme: munguba
''Vigna speciosa''
''Vigna subterranea'' – maavigna ehk maa-lehmahernes; seeme: maauba
''Vigna trilobata''
''Vigna umbellata''
''Vigna unguiculata'' – harilik vigna ehk harilik lehmahernes; seeme: silmuba
''Vigna unguiculata'' ssp. ''cylindrica'' – rullvigna ehk katjang
''Vigna unguiculata'' ssp. ''dekindtiana''
''Vigna unguiculata'' ssp. ''sesquipedalis'' – spargelvigna ehk spargeluba
''Vigna unguiculata'' ssp. ''unguiculata''
''Vigna vexillata''
''Vigna vexillata'' var. ''angustifolia''
''Vigna vexillata'' var. ''youngiana''
Kategooria:Liblikõielised
ca:Vigna
da:Bønne (Vigna)
de:Vigna
en:Vigna
es:Vigna
fr:Vigna
it:Vigna (Leguminose)
kk:Сиырбұршақ
la:Vigna
lt:Pupuolė
pt:Vigna
ru:Вигна
sv:Vignabönssläktet
te:విగ్నా
vi:Chi Đậu
zh:豇豆属