NSV Liidu õhukaitseväed Eestis

NSV Liidu õhukaitseväed Eestis on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil asunud NSV Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud NSV Liidu Õhukaitseväed väeosadest.
Eestis asunud NSV Liidu Relvajõudude Õhukaitseväed moodustati varem Eestis tegutsenud Punalipuline Balti laevastik õhukaitsevalitsuse väeosade ja hilisema BL Õhukaitsevägede 13. baasrajooni (''13 базового района ПВО БФ'') vägede baasil 1957. aastal, kui seniste spetsialiseeritud õhukaitseväeosade asemel moodustati NSV Liidus erinevaid väeliike ühendavad ja konkreetse piirkonna kaitse eest vastutavad üldarmeed.

1957-1960


Põhja-Eesti ja eriti Tallinnas baseeruva Balti laevastiku põhibaasi kaitseks moodustati 1957. aasta alguses Õhukaitsevägede Tallinna diviis (''Таллинская дивизия ПВО''), Diviisi koosseisus olid:
95. õhutõrje suurtükidiviis (''95-я зенитно-артиллерийская дивизия'') - 517. kaardiväe õhutõrje suurtükipolk (''517 гв. зенап''), 925. ja 1142 õhutõrje suurtükipolk),
90. hävituslennuväe diviis (''90-я истребительная авиационная дивизия'') - 18., 411. ja 572. hävituslennuväepolk (''иап''),
1. üksik raadiotehniline polk (''1-й отдельный радиотехнический полк''),
192. sidesõlm.
Diviisi komandörid:
1957, polkovnik Aleksandr Ivanovits Korobitsõn;
1957-1961, Nõukogude Liidu kangelane, lennuväe kindralmajor Vladimir Fjodorovitš Abramov (1921-1985), 1960. aastast ümbernimetatud 14. õhukaitsediviisi ülem;
Diviisi staabiülem Nõukogude Liidu kangelane, polkovnik A.I. Nefedov;
Diviisiülema asetäitja poliitalal, polkovnik A.I. Gerasimtšuk.
Õhukaitseväeosade reorganiseerimise lõppfaasis likvideeriti 95. ja 90. diviiside juhtkonnad ning polgud allutati PVO Tallinna diviisi juhtkonnale ning 1960. aastal moodustati kogu NSV Liidu territooriumil õhukaitsearmeed, Eesti territooriumil vastavalt Leningradi sõjaväeringkond alluv 6. üksik õhukaitsearmee, mille koosseisu kuulusid Eesti territooriumil - 14. õhukaitsediviis; Läti territooriumil 27. õhukaitsekorpus ja Leningradi oblastis 54. õhukaitsekorpus.

1960-1967


1960. aastal moodustatud NSV Liidu õhukaitsevägede 14. õhukaitsediviisi koosseisus olid:
14. diviisi juhtkond ja staap ning 192. sidesõlm Tallinnas,
655. hävituslennuväepolk, koos teenindavate väeosadega (Tapal), 1961. aastast Pärnus;
656. hävituslennuväepolk (''истребительный авиационный полк''), koos teenindavate väeosadega Tapal;
78. üksik raadiotehniline pataljon (''78-й ортп''),
898. seniitraketipolk ''898. зенитно-ракетный полк, 898-й зенитный ракетный Красносельский дважды Краснознаменный полк'')- Valgas;
1176. seniitraketipolk (''1176. зенитно-ракетный полк, 1176-м зенитный артиллерий Краснознаменный полк'') - Saaremaa, Kingissepa.
:Seni Eestis dislotseerunud 517. krdv. õhutõrjepolk viidi üle Karjalasse; 925. õhutõrjepolk viidi üle aga Kaliningradi oblastisse.
188. seniitraketipolk (''188-го зенитный ракетный полк''), mis liideti diviisi koosseisu 1961. aastal
1142. seniitraketipatarei (''1142 зрп'') Keila-Joal;
188. seniitraketipolk (''188 зрп''), Tapa;
425. hävituslennuväepolk, Tallinn, Lasnamäe lennuväli;
248. üksik raadiotehniline pataljon, Tallinnas.
Ühukaitseväed olid varustatud õhutõrje raketikompleks S-75 "Desna" (''C-75 «Десна»'') ja rakettide 13D (''13Д''), mis aja jooksul vahetati S-75 "Volhov"i (''С-75 «Волхов»'') ja rakettide 20D (''20Д''). Lennuväepolgud olid varustatud hävituslennukite MiG-19P, С, СВ (425.), Su-9 (656.) ja JaK-28P (655. hävituslennuväepolk). Raadiotehnilised üksused omasid Radar P-12, P-15, P-35) (''РЛС П-12, П-15, П-35'').

1967-1977


Järgevatel aastatel reorganiseeriti senised raketipolgud-raketibrigaadideks (1142., 188. ja 1176. polgud 1968. aasta suvel - 94., 207. ja 210. seniitraketibrigaadideks; 898. seniitraketipolku aga jäi veel polgustruktuuriga) ja uute raketikomplekside relvastussevõtmisega võeti raketibrigaadide relvastusse uued raketikomplekid S-125, 1142. srp relvastusse võeti raketikompleks S-200 «Angara» ning 20. augustil 1967. aastal asusid esimesed nende raketikompleksidega varustatud 3 raketidivijoni lahinguvalvesse.
94. õhutõrjebrigaad (''94 зрбр)''), ülem, polkovnik K.S.Babenko; brigaadi relvastuses peale raketikomplekside S-75 ja S-125, ka kaks divisjoni raketikomplekidega S-200.
207. õhutõrjeraketibrigaad (''207 зрбр '',''в/ч 96420''), ülem, polkovnik G.J. Ivanov; brigaadi relvastuses peale raketikompleksid S-75 ja S-125 jadivisjon raketikomplekidega S-200.
210. õhutõrjeraketibrigaad, ülem, polkovnik S.J.Tihhonov; brigaadi relvastuses peale raketikomplekside S-75 ja S-125 jadivisjon raketikomplekidega S-200.
898. õhutõrjeraketipolk (''898 зрп''), ülem, polkovnik G.M.Kotov; brigaadi relvastuses peale raketikomplekside 4 patareid S-75; 3 patereid S-125.
Õhutõrjekopmekside tegevuse juhtimiseks võeti 1970. aastast automaatsed juhtimissüsteemid RKASS-1MA (''АСУРК-1МА''), 1972. aastast 94. srb juhtimissüsteem «Vektor 2L».
Eestis asusid NSV Liidu Õhukaitsevägede (''ПВО'') 23. kaardiväe Lenini ordeniga Punalipulise Orjoli-Berliini raketidiviisi neli polku, neid teenindanud neli remondi- ja tehnikabaasi, sidesõlme raadiokeskus, õppeväeosa ja muud väiksemad väeosad. 23. Raketidiviisi staap Läti NSV poolel Valka linnas. Ilmselt paiknes seal ka mitu diviisi teenindanud üksust, sidesõlm, sõjaväeprokuratuur ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Eriosakond.

1977-1988


14. õhukaitsediviis (''14 ДПВО'', ''в/ч 03115'')- koosnes seniitraketi- ehk õhukaitseraketivägedest, raadiotehnikavägedest, hävituslennuväest ja tagalaväeosadest, ,, diviisi ülem lennuväe kindralmajor Zijautdin Abdurahmanov.
1104. komandopunkt, Tänassilma (Saku)l (endise Peeter Suure Merekindluse Pääsküla positsiooni, Pääsküla varjendeis) nr 1, 4 ja 6;
192. sidepunkt, Pääskülas;
<table><tr valign=top><td>
Raadiotehnilised väeosad
4. õhukaitse raadiotehniline brigaad, Maardus Vana-Narva maanteel, mis varustas 14. õhukaitsediviisi komandopunkti informatsiooni ja sidega
2309. raadiotehniline pataljon Haapsalu Kiltsi-Pullapää,
2310. raadiotehniline pataljon Harjumaal, Humalas;
2311. raadiotehniline pataljon Tapa vald Põima küla, (katastritunnus 27302:003:0092)
2312. raadiotehniline pataljon Tartu-Kardla,
2313. raadiotehniline pataljon Pärnu,
2314. raadiotehniline pataljon Saaremaa Oriküla.
28. üksik raadiolokatsioonirood, Ruhnu saarel
196. üksik raadiolokatsioonirood, Spithami
890. üksik raadiolokatsioonirood, Valga
922. üksik raadiolokatsioonirood, Loksal
924. üksik raadiolokatsioonirood, Merimäe, Petserimaa
928. üksik raadiolokatsioonirood, Ristna, Hiiumaa
<td>
Õhutõrjehävitajate polgud
425. hävituslennuväepolk (''425 ИАП'',''В/ч 32906''), Haapsalu lähedal Kiltsis,
655. hävituslennuväepolk (''655 ИАП (659-й истребительный авиационный полк) Пярну, (в/ч 40361)''), ''Pärnu Uus-Sauga,
656. hävituslennuväepolk Tapal,
</table>
<table><tr valign=top><td>
Seniit- ehk õhutõrjeraketiväeosad
94. õhutõrjebrigaad, juhtkond Keila-Joa Keila-Joa mõis),
Keila-Joal asus ka rajatis 62 (“Pantsõr”), milles hoiti paigaldusvalmis tuumalõhkepead S-200 rakettide jaoks.
Brigaadis oli 17 seniitraketidivisjoni Harju- ja Läänemaal
94. õhutõrjeraketibrigaadi komandopunkt, Humalas,
3 seniitraketidivisjoni Keila-Joa lähikonnas
2 seniitraketidivisjoni Pahklas;
2 seniitraketidivisjoni Paldiski lähedal Pakri poolsaarel;
üksik seniitraketidivisjon Vana-Narva maantee alguses Irus, Harjumaal;
üksik seniitraketidivisjon Rohuneemes, Harjumaal;
üksik seniitraketidivisjon (''12зрдн в/ч 56178-С "Балочный"''), mille relvastuses keskmaaraketid S-125 Pankrannikul Murastes;
üksik seniitraketidivisjon Naissaarel,
üksik seniitraketidivisjon Raudalus Harjumaal
üksik seniitraketidivisjon Nõva lähedal Kiviojal;
üksik seniitraketidivisjon Rohukülas, Läänemaal
üksik seniitraketidivisjon Karatumas, Läänemaal
üksik seniitraketidivisjon Sutlepa lähedal Aulepas, Läänemaal
1142. õhutõrjeraketipatarei (''1142 зрп''), ?
<td>
Seniit- ehk õhutõrjeraketiväeosad
898. õhutõrjeraketipolk, Polgu staap asus aadressil, Pikk tänav 16, Valga, Polgu autobaas Metsa tänav 19, Valga
1. õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaarakett S-75, Härgmäel;
2. õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid S-75, Karksi-Nuial;
3. õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid S-75, Rõngul;
4. õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid S-75, Sangastes;
õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid S-125, Merekülas;
õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid S-125, Ridalepas;
õhutõrjeraketidivisjon, mille relvastuses keskmaaraketid S-125, Liul;
</table>
<table><tr valign=top><td>
Seniit- ehk õhutõrjeraketiväeosad
207. õhutõrjeraketibrigaadi staap Tapal ja Rakveres, (alates 1979 kevad, kui kolis Rakverre Arkna teel asuvatesse endise 304. krdv polgu ruumidesse), komandopunkt oli Karkuse ja Koigil/Reinevere küla vahel, Tapalt 6 km lõunas;
Brigaadis oli 12 raketidivisjoni Harjumaal, Järvamaal ning Lääne- ja Ida-Virumaal.
1. õhutõrjeraketidivisjon ("Akrida"?), mille relvastuses keskmaarakett S-200, (''1 зрдн (зенитно-ракетный дивизион) C-200''), Tapa lähedal Lehtse Tõõrakõrve;
2. Õhutõrjediv ("Krokodil"), relvastuses S-200, (''96420-D / (2.тдн С-75 Удрику)'') Tapa lähedal Lehtse Tõõrakõrve;
3. Õhutõrjediv, relvastuses S-200, Tapa lähedal Lehtse Tõõrakõrve;
4. Õhutõrjediv ("Vinilovõi"), relvastuses S-75 (''4 зрдн C-75'') Kiviõli lähedal Sondas;
5. Õhutõrjediv ("Balnik") (vene keeles ''96420-A /(5 зрдн С-75 "Балник" Клооди)''), relvastuses S-75, Kloodil, Rakvere vald;
6. Õhutõrjediv ("Galife"), relvastuses S-75, Kuusalu Kahala (Kuusalu)s/Kupul;
7. Õhutõrjediv, relvastuses S-125, Lüganuse
8. Õhutõrjediv ("Detektor"), relvastuses S-125 (''96420-L / (8.зрдн С-125 "Детектор" Кутсала)''), Kunda lähistel Viru-Nigula, Kutsala;
9. Õhutõrjediv ("Zažimka"), relvastuses S-125, (''96420-M / (9.зрдн С-125 "Зажимка" Ноону)'') Vihula (Noonu või Ilpalu) ;
10. Õhutõrjediv, relvastuses S-125, (''96420-N / (10.зрдн С-125 "Катушка" Лахе)'') Vihula Lahe (Vihula);
11. Õhutõrjediv, relvastuses S-125, Võsu Juminda Kolga-Aablas;
12. Õhutõrjediv, relvastuses S-125, Jõelähtme Neeme (Jõelähtme) Ihasalu;
1. tehniline divisjon (''1 тдн'') (Ihasalu)
2. tehniline divisjon (''2 тдн''), s/o 96420-D, (Udriku/Imastu))
3. tehniline divisjon ("Modnik"?) (''3 тдн'') (Kuru (Tapa))
<td>
Seniit- ehk õhutõrjeraketiväeosad
210. Punalipuline õhutõrjeraketibrigaad/seniitraketibrigaad (s/o 74 907, kutsung "Zastupnik"), staabiga Kuressaares.
Komandopunkt Orikülas,
Kuressaares Aia tänav (Kuressaare)al, sõjaväelinnakus nr 34 asunud tehnikaväeosa ja staap,
Dejevo raketibaas (Karujärve), kus 2 S-200 raketidivisjoni ;
Kõruse (Kurevere),
Jõiste (ka Paaste või Leisi),
Liiva (Levalõpma),
Piiri raketibaas (Muhus), S-75 raketidivisjonid
Tagaranna,
Järve (Tehumardi),
Laadla (Maantee või Sõrve) ja
Kallemäe Kallemäe raketibaas koos varupositsioonidega Peedergas (Nurmel) ja Raugil (Muhus) ning
Lembra (Liu) raketibaas Pärnumaal.
</table>
1115. õhutõrjepolk Valgas,
54. õhukaitsekorpuse (Leningradi sõjaväeringkonda kuuluv),
46. õhukaitse raadiotehniline brigaad, Jõhvi lähedal Kabelimetsas ja
204. kaardiväe seniitbrigaad, staap Kingissepa rajoonis Kerstovos, mille alluvuses oli Eestis Saka, Voka (''в/ч 96423-Л, "Каурий"''), Utria raketidivisjonid, S-125 rakettidega ning üle Narva jõe Riigiküla vastas üks raketidivisjon;
326. Kutuzovi ordeniga Tarnopoli raskepommituslennuväe diviis Tartu, ülem Džohhar Dudajev;
27. hävituslennuväe diviis, staap asus Tallinna vanalinnas Uus tänav (Tallinn) 19/Vene tänav 28, millele allusid kuni 1978. aastani 14. õhukaitsediviisi kuulunud lennuväepolgud Haapsalu lennuväli, Pärnu lennuväli ja Tapa lennuväli. Aastatel 1978-1986 allus 14. õhukaitse diviis eksperimentaalprojekti korras Balti sõjaväeringkonnale;
321. pommilennukipolk, Ämaris Ämari lennuväli,

1988-1994


14. õhukaitsediviis (''14 ДПВО'', ''в/ч 03115''), 1991. aastal, oli diviisil Eestis 45 seniitrakettide patareid ja kolm hävituslennuväe polku; diviisi viimaseks ülemaks oli Dagestani päritolu lennuväe kindralmajor Zijautdin Abdurahmanov.

Viited

Vaata ka


NSV Liidu relvajõud Eestis
Kategooria:Eesti NSV
Kategooria:Nõukogude Armee
Kategooria:Eesti ajalugu

Ampere'i jõud

#suunaAmpère'i jõud

Anna Büll

#suunaAnna Hedvig Büll

Anna Bühl

#suunaAnna Hedvig Büll

Carex tomentosa

#suunaVilltarn

Kaksikmonarhia


Kaksikmonarhia tekib, kui kaht eraldi kuningriiki valitseb sama monarh, järgitakse sama välispoliitikat, eksisteerib kahepoolne tolliliit ja omatakse kombineeritud sõjaväge, kuid muul viisil ollakse iseseisev. Mõistet kasutatakse tavaliselt Austria-Ungari puhul, kus kaksikmonarhia eksisteeris aastatel 1867 kuni 1918.
1870. aastatel, kasutades Austria-Ungari kaksikmonarhiat mudelina, kavandasid Edward VII ja William Ewart Gladstone, et Iirimaa ja Suurbritannia moodustavad kaksikmonarhia. Nende jõupingutused olid edutud, kuid ideed kasutas aastal 1904 Arthur Griffith oma töös ''The Resurrection of Hungary''. Griffith märkis, kuidas aastal 1867 muutus Ungari Austria keisririik osast eraldi samaväärseks kuningriigiks Austria-Ungaris. Kuigi ta ise ei olnud Monarhism, propageeris Griffith sellist lähenemist Briti-Iiri suhetele. Idee ei olnud vastuvõetav teistele Iirimaa poliitilistele juhtidele ning Iirimaa lahkus lõpuks Suurbritannia ja Iirimaa ühendusest, moodustades aastal 1922 eraldi riigi nimega Iiri Vaba Riik.
Hiljem on ajaloolased kasutanud seda mõistet ka teistel näidetel, kus üks kuningas valitseb kahte riiki, nagu Henry V ja Henry VI, kes olid 15. sajandil edukad kuningad nii Inglismaal kui ka Prantsusmaal pärast nukuriigi moodustamist suurel osal Prantsusmaast Saja-aastane sõda ajal, ning Taani-Norra oli kaksikmonarhia, mis eksisteeris aastatel 1536 kuni 1814.
Kaksikmonarhia ei ole tingimata personaalunioon. Personaalunioonis valitseb kahte või enamat kuningriiki sama isik, kuid valitsusstruktuurides ei ole midagi ühist. Personaalunioonis riikidel on igal ühel eraldi sõjavägi, eraldi välispoliitika ja eraldi maksud. Selles mõttes ei olnud Austria-Ungari personaalunioon, kuna mõlemad riigid jagasid valitsust, mis valitses välispoliitikat, sõjajõude ja rahandust.
Kategooria:Valitsemisvormid
en:Dual monarchy
nl:Dubbelmonarchie
ru:Дуалистическая монархия
simple:Dual monarchy
uk:Дуалістична монархія
zh:二元君主制

Austria Eurovisiooni lauluvõistlusel


Austria osales esimest korda Eurovisiooni lauluvõistlusel 1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus. aastal Bob Martini esituses kõlanud looga "Wohin, kleines Pony?", mis jäi viimasele kohale.
Lisaks 1957. aastale on Austria jäänud viimaseks veel kuuel korral: 1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus, 1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus, 1979. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus, 1984. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus, 1988. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus ja 1991. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus. aastal. Austria on ka ühel korral lauluvõistluse võitnud:
1966. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus aastal esindas Austriat Udo Jürgens lauluga "Merci, Chérie". Sellega sai ORF õiguse ka korraldada 1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus. aasta lauluvõistlust.
Austria on korduvalt võistlustest eemaldunud. 1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus. aastal boikoteeris Austria Hispaanias toimunud lauluvõistlust, sest Hispaaniat juhtis diktaator Francisco Franco. Ka 1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus. aastal Austria ei osalenud, sest eelneval aastal läks esikoht jagamisele nelja riigi vahel. Sellel põhjusel lahkusid võistlusest ka mitmed teised riigid.
Austria ei osalenud ka aastatel 1973 kuni 1975. 1998. kuni 2001. aastani Austria ei osalenud lauluvõistlusel, sest ei olnud eelneval viiel aastal saavutanud piisavalt kõrgeid kohti, mis oli osalemiseks ette nähtud sellel perioodil. 2006. aastal ning aastatel 2008 kuni 2010 ei osalenud Austria, sest leidis, et võistlusel ei ole enam oluline muusikaline talent ega laul ning sellises situatsioonis Austrial head tulemust võimalik saavutada ei ole.
Austria naasis võistlusesse 2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus. aastal, sest võistlus korraldati naaberriigis Saksamaal. Austriat esindas Nadine Beiler, kes lauluga "The Secret Is Love" pääses finaali ning saavutas seal 18. koha.

Osalused


Pilt:Eurovision Song Contest 1958 - Liane Augustin 2.png
Pilt:Eurovision Song Contest 1965 - Udo Jürgens.jpg Napolis (1965)]]
Pilt:Tie Break - Austria 2004.jpgis (2004)]]
Pilt:Global.Kryner - Austria 2005.jpgis (2005)]]
Pilt:ESC 2007 Austria - Eric Papilaya - Get a life Get alive.jpgs (2007)]]

Hääletamise ajalugu (1975–2011 finaalid)


Austria on ''andnud'' kõige rohkem punkte järgnevatele riikidele:
Austria on ''saanud'' kõige rohkem punkte järgnevatelt riikidelt:

Korraldatud Eurovisiooni lauluvõistlused

Välislingid


http://www.eurovision.tv/page/history/by-country/country?country=10 Austriast Eurovisiooni lauluvõistluse ametlikul kodulehel
az:Avstriya Avroviziya Mahnı Müsabiqəsində
id:Austria di Kontes Lagu Eurovision
da:Østrig i Eurovision Song Contest
de:Österreich beim Eurovision Song Contest
en:Austria in the Eurovision Song Contest
es:Austria en el Festival de la Canción de Eurovisión
fr:Autriche au Concours Eurovision de la chanson
hy:Ավստրիան Եվրատեսիլ երգի մրցույթում
is:Austurríki í Söngvakeppni evrópskra sjónvarpsstöðva
it:Austria e l'Eurofestival
he:אוסטריה באירוויזיון
lt:Austrija Eurovizijoje
hu:Ausztria az Eurovíziós Dalfesztiválokon
nl:Oostenrijk op het Eurovisiesongfestival
ja:オーストリアのユーロビジョン・ソング・コンテスト
pl:Austria w Konkursie Piosenki Eurowizji
pt:Áustria no Festival Eurovisão da Canção
ro:Austria la Concursul Muzical Eurovision
ru:Австрия на конкурсе песни Евровидение
sl:Avstrija na Pesmi Evrovizije
sr:Аустрија на избору за Песму Евровизије
fi:Itävalta Eurovision laulukilpailussa
sv:Österrikes bidrag i Eurovision Song Contest
tr:Eurovision Şarkı Yarışması'nda Avusturya
uk:Австрія на пісенному конкурсі Євробачення

Gert Dorbek

Gert Dorbek (sündinud 10. juunil 1985) on Eesti professionaalne korvpallur, kes mängib BC Kalev/Cramos. Hooajal 2010/2011 meeskonna kapten.
Dorbek on kolmekordne Eesti meister korvpallis.

Välislingid


http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Gert_Dorbek Biograafia ESBL-is
Kategooria:Eesti korvpallurid
Kategooria:Sündinud 1985

Kategooria:Surm

Kategooria:Füsioloogia
Kategooria:Meditsiin
af:Kategorie:Dood
ar:تصنيف:موت
an:Categoría:Muerte
az:Kateqoriya:Ölüm
id:Kategori:Kematian
ms:Kategori:Kematian
bn:বিষয়শ্রেণী:মৃত্যু
map-bms:Kategori:Pati
su:Kategori:Paéh
be:Катэгорыя:Смерць
be-x-old:Катэгорыя:Сьмерць
bar:Kategorie:Tod
bo:Category:ཤི་བ།
bs:Kategorija:Smrt
br:Rummad:Marv
bg:Категория:Смърт
ca:Categoria:Mort
cv:Категори:Вилĕм
cs:Kategorie:Smrt
cy:Categori:Marwolaeth
da:Kategori:Død
de:Kategorie:Tod
el:Κατηγορία:Θάνατος
en:Category:Death
es:Categoría:Muerte
eo:Kategorio:Morto
eu:Kategoria:Heriotza
fa:رده:مرگ
hif:vibhag:Maut
fr:Catégorie:Mort
fy:Kategory:Dea
gv:Ronney:Baase
gl:Categoría:Morte
gan:Category:過世
ko:분류:죽음
hy:Կատեգորիա:Մահ
io:Kategorio:Morto
ia:Categoria:Morte
os:Категори:Мæлæт
it:Categoria:Morte
he:קטגוריה:מוות
pam:Category:Kamatayan
ka:კატეგორია:სიკვდილი
ku:Kategorî:Mirin
la:Categoria:Mors
lv:Kategorija:Nāve
lb:Kategorie:Doud
lt:Kategorija:Mirtis
ln:Catégorie:Liwâ
hu:Kategória:Halál
mk:Категорија:Смрт
ml:വർഗ്ഗം:മരണം
mr:वर्ग:मृत्यू
arz:تصنيف:موت
mwl:Catadorie:Muorte
nah:Neneuhcāyōtl:Miquiztli
nl:Categorie:Dood
nds-nl:Kategorie:Dood
ja:Category:死
no:Kategori:Døden
nn:Kategori:Død
oc:Categoria:Mòrt
pl:Kategoria:Śmierć
pt:Categoria:Morte
ro:Categorie:Moarte
ru:Категория:Смерть
sah:Категория:Өлүү
scn:Catigurìa:Morti
si:ප්‍රවර්ගය:මරණය
simple:Category:Death
sk:Kategória:Smrť
sl:Kategorija:Smrt
szl:Kategoryjo:Śmjerć
sr:Категорија:Смрт
sh:Kategorija:Smrt
fi:Luokka:Kuolema
sv:Kategori:Döden
tl:Kategorya:Kamatayan
ta:பகுப்பு:இறப்பு
th:หมวดหมู่:ความตาย
vi:Thể loại:Chết
tr:Kategori:Ölüm
uk:Категорія:Смерть
ur:زمرہ:موت
wa:Categoreye:Moirt
vls:Categorie:Dôod
yi:קאַטעגאָריע:טויט
zh-yue:Category:死
bat-smg:Kateguorėjė:Smertės
zh:Category:死亡

Keele teke

Keele teke oli kõneldava keel (keeleteadus)e kasutamise algus inimene eellasel.
Keele tekke kohta on palju hüpoteese, kuid ühelgi pole kindlat kinnitust. Sellest sündmusest ja keele varajasest arengust ei ole ajaloolisi jälgi ning ka tänapäeval ei leia aset analoogseid sündmusi.
Keele teke peab mahtuma ajavahemikku inimene (perekond) fülogenees eraldumisest 2,3–2,4 miljonit tagasi kuni modernne inimkäitumine (''behavioral modernity'') lõpliku väljakujunemiseni umbes 50 000 aastat tagasi.
Kõneldav keel nõuab kõnetrakti ning kõnelemiseks tunnetus (psühholoogia)võimete olemasolu. Pole selge, millal ja mis järjekorras need kujunesid.
Enamik uurijaid leiab, et rühma ''Australopithecina'' inimese-eelsetel esindajatel olid enam-vähem samasugused kommunikatsioonisüsteemid nagu ahvidel. Selles osas aga, mis toimus pärast inimese perekonna eraldumist, on suuri lahkarvamusi. Mõne uurija arvates oli juba ''Homo habilis''<nowiki>'el</nowiki> algeline keelelaadne süsteem (protokeel), teiste arvates tekkis see alles ''Homo erectus''<nowiki>'el</nowiki> (1,8 miljonit aastat tagasi) või Heidelbergi inimene (0,6 miljonit aastat tagasi) ning päris keel tekkis ''Homo sapiens''<nowiki>'il</nowiki> vähem kui 100 000 aastat tagasi.

Mõttelugu


Religioonis ja mütoloogias


Mütoloogiates on keele tekkest palju räägitud. Enamasti peetakse inimeste keelele eelnevaks jumalate keelt.
Juttu on ka vaimude või loomadega suhtlemiseks kasutatavatest keeltest, sealhulgas lindude keelest.

Katsed algse keele leidmiseks


Ajaloos on jutustusi katsetest inimesele algselt omase keele kindlakstegemiseks.
Neist esimene pärineb Herodotoselt, kes jutustab, et vaarao Psammetich (tõenäoliselt Psammetich I) laskis kaks last üles kasvatada kurttummadel, et näha, mis keelt nad hakkavad rääkima. Kui lapsed tema ette toodi, ütles üks neist midagi, mis kõlas nagu ''bekos'' (früügia keeles 'leib'). Psammetich tegi sellest järelduse, et esimene keel oli früügia keel.
Samasuguse katse olevat teinud Šotimaa kuningas James V. Tema lapsed olevat kõnelnud heebrea keelt.
Samasuguseid katseid olevat teinud Saksa-Rooma keiser Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Akbar, kuid nende lapsed ei hakanudki kõnelema.

Viited


.
ar:أصل اللغة
id:Asal mula bahasa
bn:ভাষার উৎস
ca:Origen del llenguatge
cy:Tarddiad iaith
de:Sprachursprung
en:Origin of language
eo:Deveno de lingvo
es:Origen de las lenguas
eu:Hizkuntzaren sorrera
fa:پیدایش زبان
fr:Histoire des langues
ko:언어의 기원
hi:भाषा की उत्पत्ति
it:Origine della lingua
ka:ენის წარმოშობა
nl:Glottogonie
ja:言語の起源
ru:Глоттогония
si:භාෂාවේ සම්භවය
fi:Kielen synty
sv:Språkets ursprung
ta:மொழியின் தோற்றம்
uk:Походження мови
zh:语言的起源

Keele tekkimine

#suunakeele teke

Derrick Rose

Pilt:Derrick Rose 2.jpg
Derrick Rose (sündinud 4. oktoober 1988) on USA professionaalne korvpallur, kes mängib NBAs Chicago Bullsi ridades.
Aastal 2008 valiti ta esimesena NBA Draftist. Pärast suurepäraseid esitusi 2010/2011 hooajal võitis ta NBA Kõige Väärtuslikuma Mängija auhinna.
Kategooria:Sündinud 1988
Kategooria:Ameerika Ühendriikide korvpallurid
Kategooria:Chicago Bullsi mängijad
be:Дэрык Роўз
bg:Дерик Роуз
ca:Derrick Rose
da:Derrick Rose
de:Derrick Rose
el:Ντέρικ Ρόουζ
en:Derrick Rose
es:Derrick Rose
fa:دریک رز
fr:Derrick Rose
gl:Derrick Rose
ko:데릭 로즈
hy:Դերիք Ռոուզ
hr:Derrick Rose
is:Derrick Rose
it:Derrick Rose
he:דריק רוז
lv:Deriks Rouzs
lt:Derrick Rose
nl:Derrick Rose
ja:デリック・ローズ
no:Derrick Rose
pl:Derrick Rose
pt:Derrick Rose
ro:Derrick Rose
ru:Роуз, Деррик
simple:Derrick Rose
sr:Дерик Роуз
fi:Derrick Rose
sv:Derrick Rose
ta:டெரிக் ரோஸ்
tr:Derrick Rose
uk:Деррік Роуз
zh:德里克·罗斯

Lumehani

Pilt:Anser caerulescens CT8.jpg
Lumehani (''Chen caerulescens''; ''Anser caerulescens'') on Partlased sugukonda hani perekonda kuuluv lindliik (bioloogia).
Ta pesitseb peamiselt Põhja-Ameerika arktilises tundras.
Lind on peamiselt valge, tiivaotsad on mustad.
Eestis on ta eksikülaline.
Kategooria:Partlased
kbd:Къазхужь (Ӏэл)
az:Ağ qaz
br:Gwaz-erc'hegi
bg:Снежна гъска
ca:Oca de les neus
cs:Husa sněžní
de:Schneegans
en:Snow Goose
es:Anser caerulescens
eo:Neĝansero
eu:Chen caerulescens
fo:Snjógás
fr:Oie des neiges
gl:Ganso das neves
ik:Kaŋuq
is:Snjógæs
it:Chen caerulescens
lt:Snieginė žąsis
hu:Sarki lúd
nl:Sneeuwgans
cr:ᐁᐧᐦᐁᐧᐤ
ja:ハクガン
frr:Snägus
no:Snøgås
nn:Snøgås
pnb:برفیلی گوز
pms:Anser hyperboreus
pl:Śnieżyca duża
ru:Белый гусь
sah:Үрүҥ хаас
se:Muohtačuonjá
sk:Hus snežná
sl:Snežna gos
fi:Lumihanhi
sv:Snögås
tr:Kar kazı
uk:Гуска біла
zea:Snieuwhanze
zh:雪雁

Mikael Granlund

Pilt:Mikael Granlund 2010 WJC.jpg
Mikael Granlund (sündinud 26. veebruaril 1992 Oulus) on Soome jäähokimängija, kes 2009. aastast mängib Helsingi HIFKs keskründaja positsioonil.
Ta on esindanud Soomet U18- ja U20-koondises. 2010. aastast kuulub ta ka Soome jäähokikoondis.
2009 valiti ta Soome aasta noorsportlaseks.
2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused poolfinaalis lõi ta Venemaa vastu värava, tõstes värava tagant tulles litri hokikepi laba peale ja selle värava ülemisse nurka visates.
Kategooria:Soome jäähokimängijad
Kategooria:Sündinud 1992
cs:Mikael Granlund
de:Mikael Granlund
en:Mikael Granlund
fr:Mikael Granlund
hr:Mikael Granlund
lv:Mikaels Granlunns
pl:Mikael Granlund
ru:Гранлунд, Микаэль
sk:Mikael Granlund
fi:Mikael Granlund
sv:Mikael Granlund
uk:Мікаель Гранлунд

Jarkko Immonen

Jarkko Immonen (sündinud 19. aprillil 1982 Rantasalmis) on Soome jäähokimängija, kes 2009. aastast mängib Venemaa klubis Kaasani Ak Bars.
2005–2007 mängis ta NHLi klubis New York Rangers. 2002–2005 ja 2007–2009 mängis ta Soome klubis JYP.
2010 tuli ta Ak Barsiga KHL-i meistriks võites Gagarini karikas.
2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused tuli ta Soome jäähokikoondis maailmameistriks ja oli ka resultatiivseim mängija.
Kategooria:Soome jäähokimängijad
Kategooria:Sündinud 1982
cs:Jarkko Immonen
de:Jarkko Immonen (Eishockeyspieler, 1982)
en:Jarkko Immonen
fr:Jarkko Immonen
lv:Jarko Immonens
pl:Jarkko Immonen
ru:Иммонен, Яркко
sr:Јарко Имонен
fi:Jarkko Immonen
sv:Jarkko Immonen
uk:Яркко Іммонен (1982)

Mikko Koivu

Pilt:MikkoKoivu2008IIHF.jpg
Mikko Koivu (sündinud 12. märtsil 1983 Turus) on Soome jäähoki. Ta mängib 2005. aastast NHL-i klubis Minnesota Wild.
2000 tuli ta juuniorite maailmameistriks ja 2011 maailmameistriks Soome koondise kaptenina. 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos võitis ta Soome jäähokikoondis hõbemedali ja 2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris pronksi.
Tema vanem vend on Saku Koivu.
Kategooria:Soome jäähokimängijad
Kategooria:Sündinud 1983
cs:Mikko Koivu
de:Mikko Koivu
en:Mikko Koivu
fr:Mikko Koivu
lv:Miko Koivu
pl:Mikko Koivu
ru:Койву, Микко
sk:Mikko Koivu
fi:Mikko Koivu
sv:Mikko Koivu
uk:Мікко Койву

Chen caerulescens

#suunaLumehani

Anser caerulescens

#suunaLumehani

Felis

#suuna Kass (perekond)

Pletron

Pletron ehk ''plethron'' (vanakreeka keel ''πλέθρον'') oli Vana-Kreeka pikkus- ja pindalaühik.
Pikkusühikuna võrdus see 100 kreeka või 104 rooma Jalg (pikkusühik) (u 30), mis oli sportmängudel tavalise jooksuraja pikkus. Kuna maadlusvõistlusi peeti algselt jooksurajal, oli pletron pindalaühikuna maadlusala suurus ehk 100*100 jalga (u 900 m²).
Pletronit kasutati pigem maamõõtmisel kui arhitektuuris. Pool pletronit oli ''ημίπλεθρον'', kümme pletronit ''δεκάπλεθρον''. Homerose tekstides tähendab ''απέλεθρον'' mõõtmatut.
Pletron esineb Homerosel nime all ''πέλεθρον'', selle etümoloogia on teadmata.

Pikkusühikuna


1 pletron = 100 Jalg (pikkusühik). 1 pletron = 1/6 Staadion (pikkusühik).
Kuna Jalg (pikkusühik) suurus on läbi aja ja piirkonniti Vanas-Kreekas olnud erinev (kõikudes 296 ja 333 millimeetri vahel), siis vastavalt on ka pletroni suurus kõikunud 29,6–33,3 meetri vahemikus.

Pindalaühikuna


1 pletron = 10 000 ruutjalga. 1 pletroni kui pindalaühiku ligikaudne väärtus (kui 1 jalg võrdub 29,6 sentimeetriga) on 876 m² või 0,0876 hektarit.
Pindalaühikuna kasutati pletronit näiteks põldude ja viinapuuaedade mõõtmiseks.

Bütsantsis


Bütsantsi keisririigis oli pletron määratletud kui 100 jalga või 40 sammu (''bema/βῆμα''); üks ruutpletron oli ''stremma'' (1261,9 m²). Seda kasutati ka rooma juugeri vastena, ehkki oli tegelikult pigem üks ''actus'' ehk pool juugerit.

Viited


Kategooria:Pikkusühikud
ca:Plethron
el:Πλέθρον
en:Plethron
ru:Плетр
uk:Плефр