Elektriline läbilöök

Elektriline läbilöök on laengukandjate suunatud liikumine läbi gaasikeskkonna, vedeliku või tahkise. Elektriline läbilöök tähendab tavaliselt gaaslahenduses toimuvaid protsesse, kuna need on kõige laiemalt levinumad ja uuritud. gaaslahendus on olulised oma laia rakendatavuse tõttu. Geigeri loenduri radioaktiivsuse mõõtja torus tekkiv gaaslahenduse vooluimpulss võimaldab meil mõõta ioniseeriv kiirgus olemasolu. Gaaslahendusel põhinevad valgustid leiavad meie ümber üha enam igapäevast kasutust. Äikeselöökide võimsad valgussähvatused tekitavad aukartust looduse ees ja pakuvad paljudele silmailu.

Sõltuv gaaslahendus


normaaltingimused on gaasikeskkond isolaator. Nõrkades elektriväli on gaasikeskkonna elektrijuhtivus määratud välise ionisaatori poolt tekitatud elektronide ja ioonide kontsentratsiooniga. Väliseks ionisaatoriks võib olla ioniseeriv kiirgus, fotoefekti tõttu ainest väljunud elektronid või elektronkahuriga saadud elektronid. Alates teatud elektrivälja tugevusest omandavad elektronid energia, mis on piisav ionisatsiooniks ja tekib elektronlaviin ning gaasikeskkonna juhtivus kasvab. Kuna selliseks juhtivuse kasvuks on vaja välise allika poolt tekitatud algelektrone, nimetatakse seda gaaslahenduse tüüpi sõltuv gaaslahendus (ingl. k. ''non self-sustained discharge'').

Sekundaaremissioon


Pilt:ElektronLaviiniJoonis.pngi ja nendega kaasneva elektrivoolu (i) ajalist käiku. Katoodist väljunud elektron tekitab sekundaarelektrone, mis põhjustavad omakorda vabade elektronide tekkimise. Juhul kui laviinis tekkinud valguskiirguse footon põhjustab katoodist elektroodi väljalöögi võib ka see tekitada uue laviini ja omakorda footoni või näiteks positiivse iooni tekkimisega põhjustada katoodi materjalist elektroni väljatõmbamise ja laviini tekkimise. Elektrivoolu impulsi suurus sõltub gaasi läbinud laengukandjate arvust. Suurim osa laengukandjaid tekib anoodilähedases ruumis. Footonid liiguvad väga palju kiiremini kui positiivsed ioonid ja põhjustavad esimesed sekundaarlaviinid.]]
Piisavalt tugeva elektrivälja korral tekitab iga laviin teatud tõenäosusega elektronide sekundaaremissiooni. Sekundaaremissioon tekib elektronlaviini poolt kiiratud valguse fotoefekti või positiivse iooni coulombi seadus poolt katoodist väljunud elektronist. Kui see elektron saavutab elektriväljas piisavalt suure energia on ta teatud tõenäosusega võimeline põhjustama uute sekundaarelektronide emissiooni. Emissiooni tulemusel tekib laviinide seeria mida nimetatakse Townsendi lahenduseks.

Townsendi lahendus


Townsendi lahendus ka Townsendi läbilöök on gaasi ionisatsiooni protsess, kus väike hulk vabu elektrone, mida kiirendatakse välise tugeva elektrivälja poolt, põhjustab gaasikeskkonnas laengukandjate laviinpaljunemise tõttu elektrivoolu. Lahenduse teke on määratud Townsendi teine koefitsient suurusega. Kui vabu elektrone jääb vähemaks või elektriväli nõrgeneb siis gaaslahendus katkeb. Protsessi iseloomustavad väga väikesed voolutugevused: tavalises gaasiga täidetud torus jääb lahenduse vool vahemikku 10<sup>&minus;18</sup> ''A'' kuni 10<sup>&minus;5</sup> ''A'', seejuures lahendusele rakendatav pinge jääb peaaegu konstantseks. Voolutugevuse edasisel kasvamisel jõuame huumlahenduse ja lõpuks kaarlahenduse piirkonda, millede puhul gaasi ioniseerimine toimub samuti laviinpaljunemise läbi. Townsendi lahendus on nimetatud John Townsendi järgi ja seda teatakse ka "Townsendi laviini" nime all.

Townsendi lahenduse rakendused


Townsendi lahendust kasutatakse Geigeri loenduris ioniseeriva kiirguse mõõtmisel. Gaasikeskkonda jõudnud kiirgus ioniseerib selles mõne aatomi või molekuli ja kui väline elektriväli on piisavalt tugev tekib gaasis laviinläbilöök. Kiiresti liikuvate elektronide poolt tekitatakse põrgetel uusi vabu elektrone, mis kõik kiirenevad elektriväljas ja põhjustavad laengukandjate hulga kiire kasvu. Gaasikeskonda läbinud ja anoodile jõudnud osakeste tekitatud elektrivoolu on võimalik võimendada ja mõõta.
Townsendi lahenduse tekkimispinge gaasis on oluline, kuna see määrab ära gaaslahenduse süttimise pinge igapäevastes rakendustes näiteks neoonlambis või plasmateleri ekraanis.

Pascheni seadus


Pascheni seadus näitab, kuidas sõltub gaasi läbilöögipinge ''U'' rõhk ''p'' ja elektroodide vahekaugusest ''d''. Pascheni seadus on nime saanud Friedrich Pascheni järgi, kes avaldas selle oma töös 1889 aastal.<ref></ref>
Paschen uuris elektrilise läbilöögi pingeid gaasikeskonnas paiknevate paralleelsete plaatide vahel sõltuvana rõhust ja plaatidevahelisest kaugusest. Rõhku langetades leidis ta, et elektrikaare tekitamiseks vajalik plaatidele rakendatav pinge väheneb kuni teatava rõhuni. Edasisel rõhu langetamisel suureneb lahenduse tekkeks vajaminev pinge järk-järgult üle oma esialgse väärtuse. Samuti leidis Paschen oma eksperimentides, et normaaltingimused korral langes lahenduse süttimise pinge plaatide vahekauguse vähendamisel, seda kuni teatava plaatidevahelise kauguseni millest edasi plaatide lähendamine toob kaasa vajaliku pinge kasvu üle esialgselt rakendatud pinge väärtuse.

Pascheni võrrand


Pilt:Pasheni kõverad.pngi (Ar) ja lämmastiku (N<sub>2</sub>) keskkonnas. Lämmastiku läbilöögipinge U on kõrgem, kuna tema molekulide ergastamiseks on vaja rohkem energiat kui argooni aatomite ergastamiseks. Lämmastiku keskkonna kõverad erinevad omavahel, kuna kõvera kuju sõltub peale gaasi koostise ka Townsendi teine koefitsient.]]
Varased elektrilahenduse eksperimendid madalatel gaasirõhkudel andsid üllatavaid tulemusi. Mõnikord tekkis sädelahendus mööda pikka ja ebaregulaarset trajektoori, mitte aga mööda minimaalset elektroodidevahelist teed. Näiteks rõhul 10<sup>&minus;3</sup> atmosfääri on vähim kaugus minimaalse läbilöögipinge jaoks umbes 7.5 mm. Selle vahemaa juures on sädeme tekkimiseks minimaalne pinge 327 V, suuremate ja väiksemate vahemaade korral on vajalik pinge suurem. Vahemaa 3.75 mm korral on see pinge 533 V, peaaegu kaks korda nii palju kui eelmisel juhul. Kui rakendada pinget 500 V ei ole see piisav läbilöögi tekkimiseks 2.85 mm vahemaa jaoks, kuid on piisav 7.5 mm kauguse korral.
Efekt on tingitud sellest, et väiksemate vahemike korral on elektronide teekond lühike ja seega ka ionisatsioonide arv väiksem, väheste ionisatsioonide tõttu laviini tekkimine raskeneb ja sõltumatu lahenduse tagamiseks on vaja pinget tõsta. Vahemaade suurenemisel on vaja sama elektrivälja tugevuse tagamiseks rakendada elektroodidele suuremat pinget. Rõhu langetamine ehk gaasikeskonna hõrendamine tingib ionisatsioonide arvu kahanemise ja piisava hulga ionisatsioonide tagamiseks on vaja pinget tõsta. Rõhu tõstmisel osakeste vaba tee pikkus kahaneb ja seetõttu on ioniseerimiseks vaja tõsta osakeste kineetiline energia ehk rakendada kõrgemat kiirendavat pinget.
Paschen leidis, et läbilöögipinget kirjeldab võrrand:
: <math>U=\frac{apd}{\ln(pd) + b}</math>
Kus U on läbilöögipinge, ''p'' on rõhk, ''d'' plaatide vahekaugus. Konstandid ''a'' ja ''b'' sõltuvad gaasi koostisest. Õhu jaoks normaalrõhul (101 kPa) on ''a'' = 43.6×106 V/(atm·m) ja ''b'' = 12.8.
Selle võrrandi tulemuseks on Pascheni kõverad, mis omavad ekstreerumi. Minimaalse läbilöögipinge leidmiseks tuleb võrrandi tuletis võrdsustada nulliga ja leida ''pd'':
: <math>pd=e^{1-b}</math>
See seos võimaldab ennustada ''pd'' väärtust, mille juures on läbilöögipinge minimaalne. õhk on tavarõhul läbilöögipinge 327 V ja ''pd'' = 0.567 torr*cm, mis teeb elektroodide vahekauguseks 7.5 µm. Õhu koostis määrab nii minimaalse läbilöögipinge kui ka vahekauguse, mille juures läbilöök tekib. Näiteks argooni (Ar) jaoks on minimaalne pinge 137 V ja kaugus 12 µm. Vääveldioksiidi (SO<sub>2</sub>) puhul on pinge 457 V ainult 4.4 µm suuruse elektroodide vahekauguse korral. Järgnevalt on tabel koos erinevate gaaside minimaalsete läbilöögipingetega ja sellele vastavate ''pd'' korrutistega.<ref>
http://home.earthlink.net/~jimlux/hv/paschen.htm</ref>

Striimerid


Pilt:Striimeri joonis.png
striimerid kujutab endas gaaslahendusvahemikus ühelt elektroodilt teisele liikuvat plasmakerakest, mille liikumisest jääb gaasi nõrgalt elektrit juhtiv kanal. homogeensus elektriväljas tekib striimer siis, kui laengukandjate arv elektronlaviinis on 10<sup>8</sup> suurusjärgus. Striimerid tekivad tavaliselt kõrgetel rõhkudel, madalamatel rõhkudel (ca 100 Pa) tekib townsendi lahendus.
Selliste laviinide korral hakkab positiivsete ioonide poolt tekitatud ruumlaeng omama juba sama suurt mõju, kui väline elektriväli.

Striimeri tekkemehhanism


Kui laengukandjate arv anoodi lähedal laviinis saavutab väärtuse 10<sup>8</sup>, siis on võimalik katoodi suunas leviva striimeri teke. Sekundaarsed laviinid tekivad sel puhul algse laviini poolt emiteeritavate ja fotoionisatsiooni põhjustavate footonite poolt. Sekundaarlaviinid liiguvad esmase laviini poolt tekitatud positiivse ruumlaengu suunas. Sõltuvalt ruumlaengu suurusest ja välisest elektriväljast tekib sekundaarlaviini ja esmase laviini ioonidest kvaasineutraalsus plasma (ingl. k. ''quasineutral plasma''). Kvaasineutraalses plasmas on positiivseid ja negatiivseid laenguid ühepalju ja summaarne laeng on võrdne nulliga. Aatomite ergastamine tõttu plasmas tekib pidevalt footoneid ning sekundaarlaviine ja striimeri protsess on ennast alalhoidev, kuni püsib väline elektriväli. Striimeri stabiilseks levikuks peab välise elektrivälja tugevus ületama teatud väärtuse, mis on õhus 4 – 5,5 kV/cm.

Striimerid ja välk


Pilt:Leaderlightnig.gifi. Illustratsioon negatiivse striimeri (sinine) ja põhikanali (punane) kohtumisest ja välgukanali moodustumisest.]]
Äikese ajal tekivad striimered maa pinnal asuvatelt kõrgetelt ja teravatelt objektidelt, mis koguvad pilve laengule vastasmärgilise laengu ja kuhu tekib tugeva elektriväljaga piirkondi. Maapinnalt arenev striimer kohtub pilvest maa poole liikuva põhikanaliga ja nende kohtumisel tekib meile tuttav välk. Maa pealt algab tavaliselt hulgaliselt striimereid aga välk tekib tavaliselt ainult mõne üksikuga neist (alati ei pruugi tekkida ainult üks peakanal vaid tekkida võib väga palju erinevad kanaleid, mille kaudu välk lööb). Pärast välgu lööki maa ja pilve vaheline elektriväli tavaliselt nõrgeneb ja tekkinud striimerid hajuvad, kuni tekib uuesti piisavalt tugeva elektriväljaga piirkondi looduslikel või tehislikel objektidel, kust arenevad järjekordsed striimerid.

Gaaslahendused


Pilt:Gaaslahenduse Volt-Amper karakteristik.pnge etappe. Väikseima voolutugevusega on Townsendi lahendus, voolu suurenemisel toimub üleminek huumlahendusse ja kui voolutugevus suureneb veelgi, siis jõuab lahendus lõpuks kaarlahendusse. Townsendi lahendusele on iseloomulikud väga väikesed voolutugevused. Townsendi lahendus tekib madalamatel rõhkudel, kõrgematel rõhkudel toimub läbilöök gaasis striimeri mehhanismi läbi. Huumlahenduse korral on lahendusele jääva pingelangu väärtused erinevate voolutugevuste juures muutlikud ja kaarlahendusele üleminekul langeb see pinge oluliselt gaaslahenduse takistuse olulise vähenemise tõttu.]]
Sõltumatu gaaslahendus võib sobivate tingimuste, elektroodidele rakendatud piisavalt suure pinge ja lahendust läbiva voolu korral minna üle Townsendi lahendusest huumlahenduseks ja voolu edasisel suurenemisel kaarlahenduseks. Kõrvaloleval joonisel on kujutatud nendele piirkondadele vastavad voolutugevuste hinnangud gaaslahenduses ja elektroodide pinge sõltuvus lahenduse voolust ja etapist.

Vaata ka


Plasma
Gaaslahendus
Fotoelektriline efekt
Laviinläbilöök
Huumlahendus
Kaarlahendus
Townsend (ühik)
Äike

Välislingid


http://home.earthlink.net/~jimlux/hv/paschen.htm High Voltage Experimenter's Handbook
http://www.duniway.com/images/pdf/pg/Paschen-Curve.pdf Breakdown Voltage vs. Pressure
http://www.stthomas.edu/physics/files/2005-Summer-Paschen-Mike_Cook.pdf Paschen Equation
http://www.physics.csbsju.edu/tk/370/jcalvert/dischg.htm.html Electrical Discharges
http://answers.yahoo.com/question/index?qid=1005121902870 How does voltage vary with altitude and temperature?
http://www.physic.ut.ee/fkef/loengumaterjalid/opt/plasma/Fotoionisatsioon.pdf Fotoionisatsiooni loengumaterjal
http://www.horisont.ee/node/1172 Äike ja eksiarvamused

Viited


Kategooria:Plasmafüüsika
cs:Elektrický výboj
en:Electric discharge
nn:Utlading
ru:Электрический разряд

Kati Toots


Kati Toots (sünninimega Kõiv; seejärel isa järgi Šahmatova; sündinud 1981) on Eesti seltskonnategelane.
Kati Toots pidas Tartus pesuäri, aga siis asus ta tööle Politseiametisse, kuhu teda oli soovitanud Politsei Nõukoda liige, ärimees Jaan Toots. Millalgi siis vahetas ta ära oma perekonnanime. Avalikkusele tuntuks sai Kati aga 2004. aasta sügisel, kui algas nn. lindiskandaal nr. 2. Nimelt algatas Kaitsepolitsei Jaan Tootsi suhtes uurimise ebaseadusliku jälitustegevuse asjus kahtlustades, et Jaan Toots oli lasknud jälitada Katit. Samas aga selgus, et tema ja Jaan Tootsi, kes tollal oli abielus Kersti Tootsiga, vahel oli armuafäär. Kati lahkus töölt Politseiametist, sest talle osutatud tähelepanu tõttu oli amet sattunud ebasoovitavasse valgusesse. Kriminaalasi lõpetati 2005. aasta märtsis. Hiljem sai aga Katist Jaan Tootsi abikaasa.

Vaata ka


"Kodutunne"
"Tantsud tähtedega"

Viited


Kategooria:Sündinud 1981

Kati Kõiv

#redirect Kati Toots

Kati Šahmatova

#redirect Kati Toots

Sociedade Esportiva Palmeiras


Sociedade Esportiva Palmeiras on Brasiilia jalgpalliklubi.
Klubi kodulinn on São Paulo.

Mängijad

Välislingid


Kategooria:Brasiilia jalgpalliklubid
Kategooria:São Paulo
ar:نادي بالميراس
ast:Sociedade Esportiva Palmeiras
id:SE Palmeiras
bg:Сосиедаде Еспортива Палмейрас
ca:Sociedade Esportiva Palmeiras
da:Sociedade Esportiva Palmeiras
de:Palmeiras São Paulo
en:Sociedade Esportiva Palmeiras
es:Sociedade Esportiva Palmeiras
fa:باشگاه فوتبال پالمیراس
fr:Sociedade Esportiva Palmeiras
gl:Sociedade Esportiva Palmeiras
ko:SE 파우메이라스
hr:Palmeiras
it:Sociedade Esportiva Palmeiras
he:פלמיירס
lv:Sanpaulu "Palmeiras"
lt:Sociedade Esportiva Palmeiras
nl:SE Palmeiras
ja:SEパルメイラス
no:Sociedade Esportiva Palmeiras
pl:Palmeiras São Paulo
pt:Sociedade Esportiva Palmeiras
ro:Sociedade Esportiva Palmeiras
ru:Палмейрас
simple:S.E. Palmeiras
sr:ФК Палмеирас
fi:Sociedade Esportiva Palmeiras
sv:Sociedade Esportiva Palmeiras
tr:SE Palmeiras
uk:Палмейрас
zh:帕梅拉斯足球俱樂部

Paunvere

Paunvere on Oskar Lutsu Tootsi-lugude sarja ("Kevade", "Suvi (Luts) ja "Sügis (Luts)") keskne sündmuskoht, väljamõeldud alevik, mis sarnaneb suuresti Lutsu kodukohale Palamusele.
Paunveres toimub ka Lutsu esimese näidendi "Paunvere" (1913) sündmustik.
Kategooria:Oskar Luts
Kategooria:Väljamõeldud paigad

Argipäev


Argipäev ehk äripäev on nädalapäevade nimetus esmaspäevast reedeni. Argipäevadele vastanduvad puhkepäevad laupäev ja pühapäev, samuti pühad.
Sageli on poed ja ametiasutused avatud üksnes argipäeviti, või siis puhkepäevadel märksa lühemalt, kui see on teeninduse seisukohalt oluline. Mõnes riigis ilmuvad ajalehed üksnes argipäeviti ja kõik ärid võivad olla puhkepäeviti suletud.
Enamik inimesi töötab argipäevadel ning puhkab puhkepäevadel, erandeid reguleerivad Eestis töölepinguseadus ja avaliku teenistuse seadus. Üldjuhul nähakse puhkepäevadel töötamise eest ette lisatasu, argipäevadel tuleb aga töötada tavalise tasu eest.
Kategooria:Kalender
Kategooria:Ühiskond

Joosep Toots

Joosep Toots on üks Oskar Lutsu Tootsi-lugude sarja peategelastest.
"Kevades" kujutatakse Tootsi rahutu, palju ja valimatult lugeva ning pidevalt koerusi tegeva poisina, kes satub sageli pahuksisse ühiskonnareeglitega. Üks tema põhivastaseid on karmide kasvatusmeetoditega köster Julk-Jüri, samas kui kooliõpetaja õpetaja Laur saab leebusega Tootsi märksa enam Just Tootsile keskenduvas "Suvi (Luts)" saab temast "Kevades" pigem Arno Talile lähedasena kujutatud Raja Teele kosilane, kellena ta konkureerib Jorh Adniel Kiirega. Mõningasele edevusele vaatamata kujutatakse kahe teose vahepeal Venemaal mõisavalitsejana töötanud Tootsi tõsiseltvõetava põllumehena, vastandina käsitöölisest Kiirele, kes füüsilise tööga toime ei tule ning on elus pigem ebapraktiline. Samuti on "Suvest" alates kellamees Lible selgitamata põhjustel pigem Tootsi kui Arno sõber. "Tootsi pulmas" Teele ja Toots abielluvadki.
Kirjanik Mihkel Mutt on nimetanud Tootsi üheks Eesti kirjanduse tuntumatest triksteritest, kes lisaks vempudele on ka uudse põllumajandustehnoloogia maaletooja.
Tootsi järgi on viimastel aastatel hakatud nimetama käitumisraskustega õpilaste klasse ''Tootsi klassideks''. Tema "aianduseksperimendi" eeskujul, mille käigus ta külvas Julk-Jüri aeda kättemaksuks karistuste eest eri taimede seemneid segiläbi, kutsutakse sarnaseid aiandusmeetodeid "Tootsi peenraks". Tootsiga seoses on levinud ka fraasid "Tootsi maakera" ja "Damaskuse teras".
Oskar Lutsule oli mingil määral Joosep Tootsi prototüübiks Voldemar Tootson (1885–1920).
Eesti teatrilukku läks esimesest "Kevade" lavastusest Joosep Tootsina legendaarne Eesti naiskoomik Mari Möldre, kes esines juba aastaid enne seda omakirjutatud estraadisketšidega "Joosep Tootsi vested" 1936. aastal pidas Möldre raadios Joosep Tootsina fašismivastase kõne, mistõttu sai sisekaitseülemalt pooleks aastaks raadiokeelu, kuulajatelt aga 67 toetavat kirja.
Tootsi-lugude põhjal tehtud Arvo Kruusement filmides mängis Tootsi Aare Laanemets.

Viited


Kategooria:Kirjandusteoste tegelased
Kategooria:Oskar Luts

Õpetaja Laur

Õpetaja Laur on Oskar Lutsu Tootsi-lugude sarja esimese lühiromaani "Kevade" tegelane, Paunvere kihelkonnakooli õpetaja.
Luts kujutab teda läbinägeliku, igale õpilasele empaatiavõimega läheneva ning neid avada suutva õpetajana. Sellisena on õpetaja Laur kujunenud Eesti kultuuris hea õpetaja arhetüüp. Autor vastandab õpetaja Lauri köster Julk-Jürile, kelle püüdlused korda karistuste ja karjumisega peale suruda jäävad tagajärjetuks, hiljem "Tootsi pulmas" Joosep Tootsi kiites aga paistab too suisa silmakirjalikuna. Laur seevastu suhtub ühtviisi mõistvalt nii "Kevade" peategelasse, unistavasse Arno Talisse, hüperaktiivsus Tootsi kui ka kangekaelselt vaikides oma õigust taga ajavasse Tõnisson (Luts).
Õpetaja Lauri prototüüp oli Palamuse kihelkonnakooli õpetaja Ludvig Roose.
"Kevade" põhjal tehtud Arvo Kruusement Kevade (film) mängis õpetaja Lauri Leonhard Merzin.

Viited


Kategooria:Kirjandusteoste tegelased
Kategooria:Oskar Luts

Tõnisson (Luts)

Tõnisson on Oskar Lutsu Tootsi-lugude sarja kõrvaltegelane, Paunvere kihelkonnakooli õpilane. Tema eesnime pole Luts oma teostes kordagi maininud.
Sarja esikromaanis "Kevade" kujutab Luts Tõnissoni paksu, tõsise, veidi aeglasevõitu mõtlemisega, kuid tahtekindla ja õiglust nõudva poisina. Tema kombe üle alatasa süüa viskab Luts korduvalt leebet nalja. Üks võtmeteemasid, mis Tõnissoni sügavuti avab, on konflikt kirikumõisa poistega, mille käigus Tõnisson salaja nende parve põhja laseb. Tõnissoni kaudu vihjab autor eestlaste üldisemale vaoshoitud saksavaenulikkusele, kuid näitab ka eri tegelaste suhtumist eetilisse konflikti, mis tekib, kui Tõnissoni teo tõttu vallandatakse alusetult süüdlaseks peetud kellamees Lible, Tõnisson aga nõuab peategelaselt Arno Talilt vaikimist.
"Kevadele" järgnenud "Suves" on Tõnisson tõsine, jõukal järjel põllumees, kelle käest peategelane Joosep Toots läheb talu kordategemiseks laenu või käendust küsima.
Tootsi-lugude põhjal tehtud Arvo Kruusement filmides mängib Tõnissoni Ain Lutsepp.
Kategooria:Kirjandusteoste tegelased
Kategooria:Oskar Luts

Jorh Aadniel Kiir

Jorh Aadniel Kiir, õieti Friedrich Georg Adniel Kiir, on üks Oskar Lutsu Tootsi-lugude sarja peategelastest.
Kiir on kohaliku rätsepmeister Kiire vanim poeg. Pere elab võrreldes ülejäänud paunverelastega jõukamalt. Kiire asjad on uhkemad, kuid ta nende suhtes tundlik ja kitsi. Kiire perekond on saksiklik, näiteks ei ole nad nõus oma lastele eesti nimesid panema. Adniel on Kiire-pere vanim poeg. Temast veidi noorem on Viktor (kes Lutsu vihje kohaselt on kolmest vennast kõige mõistlikum) ning pere pesamuna on kiusliku loomuga Bruno Benno Bernhard, kes näeb ilmavalgust "Kevade" sündmustikus.
"Kevades" kujutab kirjanik Kiirt virila poisina, keda seetõttu juba koolis rohkem kiusatakse. Poiss on arglik ja kaebaja. "Suvi (Luts)" ja "Sügis (Luts)" teeb Kiir korduvalt katset põllumajandusega tegeleda, kuid ebaõnnestub. Ka ei õnnestu Kiirel võita Raja Teele südant, kuna Teele läheb mehele hoopis Kiire rivaalile Joosep Tootsile. "Sügises" muutub Kiire karakter üha tumedamaks - ta ei varja põlgust oma abikaasa (Juuli Vispel) ega ka ülejäänud paunverelaste suhtes. Tahtmatult kustutab ta ühe külamehe eluküünla.
Kirjanik Mihkel Mutt sõnul on Kiir enam-vähem ainus tegelane, kellesse Luts ei suhtu heatahtlikult, pigem on ta Kiire suhtes isegi õel. Ühe võimaliku põhjusena mainib Mutt Kiire naiselikkust. Siiski kirjeldab Luts Kiirt kellamees Lible suu läbi hea rätsepana.
Tootsi-lugude põhjal tehtud Arvo Kruusement filmides mängis Kiirt Margus Lepa, Kiire isa papa Kiirt Ervin Abel.
Kategooria:Kirjandusteoste tegelased
Kategooria:Oskar Luts

Raja Teele

Raja Teele on üks Oskar Lutsu Tootsi-lugude sarja peategelastest, Lutsu silmapaistvaim naistegelane.
"Kevades" kirjeldab Luts Teelet eelkõige praktilise, ehkkki kohati tujuka tüdrukuna. Autor esitab teda küll peategelase Arno Tali tulevase pruudina nii Arno kui ka teiste tegelaste (näiteks Joosep Tootsi ja Lible) silmis, kuid vastandab Teele samas Arno unistajaloomusele. "Suvi (Luts)" jääb Arno siiski kõrvale ning Teele mängib teineteise vastu oma kaks kosilast Joosep Tootsi ja Jorh Adniel Kiire, kuid otsustab lõpuks siiski Tootsi kasuks. Kiirele esitab ta sündmustiku käigus nõudmise, et too rätsepa elukutse maha jätaks ja põllumeheks hakkaks, mis Kiirel püüdmisele ja isegi Tootsi õpetustele vaatamata mitte korda ei lähe; seeläbi näitab autor Kiire vähest mehelikkust. "Tootsi pulmas" abiellub Teele Tootsiga, kuid "Argipäev (Luts)as" tunneb end Ülesoo talus siiski ülearusena, mistõttu kolib ajutiselt kodutallu Rajale tagasi.
Teele on Lutsu kõige aktiivsem ja jõulisem naistegelane (sealhulgas "Kevade" koolitüdrukuist ainuke, kelle nime autor mainib). Tema taustal tõuseb siiski veelgi selgemalt esile, et enamik Lutsu naistegelasi on pigem õrna ja passiivse loomuga. Seetõttu keskendutakse Lutsu Feminism käsitlustes sageli Teelele. Enamajaolt kujutab Luts Teele tegevust teiste silmade läbi ning ehkki ta avab Teele karakterit selgi viisil, jäävad Teele tegude sügavamad motiivid siiski enamasti varju.
Raja Teele prototüüp oli Adele Pärtelpoeg.

Välislingid


Eve Annuk: http://arvamus.postimees.ee/696256/teele-lugu-on-naise-kirjutamata-lugu/ "Teele lugu on naise kirjutamata lugu" Postimees, 9. jaanuar 2012
Kategooria:Kirjandusteoste tegelased
Kategooria:Oskar Luts

Lible

Kristjan Lible on üks Oskar Lutsu Tootsi-lugude sarja peamistest kõrvaltegelastest, Paunvere kiriku joodikust kellamees.
Sarja esimeses lühiromaanis "Kevade" esineb Lible eelkõige peategelase Arno Tali, alates teisest romaanist "Suvi (Luts)" aga tolle peategelase Joosep Tootsi sõbrana. Lible on kohati koomiline kuju, kelle ütlused ja arutlused pakuvad pingele leevendust, kuid ta on ka mõtlik külafilosoof, kelle seisukohtades peegelduvad mõnigi kord autori vaated.
Ühe legendi kohaselt oli Kristjan Lible prototüüp Palamuse karskusseltsi esimees.
Tootsi-lugude põhjal tehtud Arvo Kruusement filmides mängis Liblet Kaljo Kiisk.

Viited


Kategooria:Kirjandusteoste tegelased
Kategooria:Oskar Luts

Jorh Adniel Kiir

#suuna Jorh Aadniel Kiir

Kristjan Lible

Lible

Oskar Lutsu teoste loend

Selles loendis on Oskar Lutsu teosed esmailmumise järjekorras.
1912 "Kevade" - lühiromaan, I osa
1912 "Ärimehed" - pilkenali ühes vaatuses
1913 "Paunvere" - lustmäng kolmes vaatuses
1913 "Kevade" - lühiromaan, II osa
1913 "Kapsapea" - nali ühes vaatuses
1913 "Laul õnnest" - draama kolmes vaatuses
1913 "Pärijad" - näidend
1914 "Kirjutatud on…" - novell, hiljem "Soo (Luts)"
1914 "Mahajäetud maja" - näidend
1918 "Suvi (Luts)" - lühiromaan, II osa
1919 "Arusaamatu lugu" - nali ühes vaatuses
1919 "Kalevi kojutulek" - näidend
1919 "Onu paremad päevad" - näidend
1919 "Sinihallik" - näidend
1919 "Soo-tuluke" - näidend
1919 "Viimne pidu" - näidend
1919 "Ülemiste vanake" - näidend
1920 "Karava(a)n" - novell
1920 "Inderlin" - reisivested
1920 "Nukitsamees" - muinasjutt
1921 "Tootsi pulm" - jutustus
1921 "Harald tegutseb" - novell
1921 "Vähkmann ja Ko" - följetonid
1921 "Kolm lugu noortest" - luuletused
1922 "Skoudid" - näidend
1923 "Andrese elukäik" - jutustus
1924 "Argipäev (Luts)" - jutustus, ka "Äripäev"
1924 "Iiling" - romaan
1924 "Kirjamapp" - följetonid
1924 "Tulilill" - veste
1925 "Lauka poiste ootamatu teekond" - lastejutt
1926 "Ants Lintner" - jutustus
1926 "Olga Nukrus" - jutustus
1927 "Õpilane Valter" - jutustus
1927 "Vana kübar" - följeton
1928 "Udu (Luts)" - jutustus
1928 "Pett ja Parbu" - lastejutt
1928 "Valimised" - näidend
1929 "Pankrot" - jutustus
1929 "Harald teotseb" - näidend
1930 "Kuidas elate?" - följetonid
1931 "Sirgasmäe" - näidend
1932 "Avasilmi" - jutustus, hiljem "Esimesed sammud"
1933 "Tagahoovis" - jutustus
1933 "Tuulesellid" - novell
1934 "Vaikne nurgake" - novell
1935 "Väino Lehtmetsa noorpõlv"
1938 "Sügis (Luts)" - lühiromaan, I osa
1939 "Maa ja linn: kaks muistset lugu"
1939 "Pastlad" - näidend
1941 "Vanasti" - jutustused
1945 "Jüri Pügal" - jutustus
1957 "Följetonid"
1988 "Sügis (Luts)" - lühiromaan, II osa
1994 "Talve" - kaheldava autorsusega, tõenäoline tegelik autor Arnold Felix Karu
1994 "Rõõm" - vested

Viited


Kategooria:Oskar Lutsu teosed

Suhtlusvõrgustiku sait

#suunasuhtlusportaal

T. G. Ševtšenko (1991)


|}
T. G. Ševtšenko (vene keeles ja ukraina keeles Т. Г. Шевченко) on nelja tekiga Dmitri Furmanov (jõelaeva tüüp) (projekt 302MK, ''neljas seeria'') Venemaa jõereisilaev, mis on ehitatud ''Elbewerft Boizenburg'' laevatehases Saksamaal 1991. aastal ja mida alates 2010. aastast kasutab Kasahstani ettevõte ТОО Caspiy Ak Jhelken hotellina Kurmangazõ naftaleiukohas Kaspia merel. Laeva saksa tüübinimetus on BiFa 129M, Binnenfahrgastschiff 129 meetrit, täielikult moderniseeritud. Laev sai nime ukraina luuletaja ja kunstniku Tarass Ševtšenko auks.

Ajalugu


Kiil (laevandus) pandi laevale tehasenumbriga 303 ''Elbewerft Boizenburg'' laevatehases ning laev anti Hersonis asuvale Dnepri Laevakompaniile (DRPile) üle 1991. aastal. Dnepri Laevakompanii MGO UkrRetšFlot (ПО Главречфлот, Межотраслевое государственное объединение Укрречфлот) ja hiljem eraettevõte ASK ''UkrRetšFlot'' on kasutanud laeva 2010. aastani Dnepril ja Must meri liinil Kiiev-Sevastopol-Odessa-İstanbul (Türgi) ning Kiievisse tagasi. 2003. aastal alustati reise marsruudil Constanţa-Ust Dunaisk (Doonau jõesuu) sadam (Vilkovo)-Jalta-Herson-Zaporižžja-Dnepropetrovsk-Rostov Doni ääres-Iljevkа-Volgograd-Saratov-Nižni Novgorod-Tšeboksarõ-Jaroslavl-Peterburi-Kiži ja tagasi. Laeva kapten (seisuga 2003) oli Anatoli Kot.
Ukraina raske majandusliku seisukorra tõttu müüdi laev Kasahstani transpordiettevõttele TOO "Kaspii Ak Želken". Alates 2010. aasta novembrist sõidab ''T. G. Ševtšenko'' Kasahstani lipu all Aktau kodusadamast ja seda kasutatakse aastail 2011-2012 hotellina Kasahstani Kurmangazõ naftaleiukohas.

Vaata ka


Kruiisilaevade loend#Jõereisilaevad

Viited

Välislingid


http://www.infoflot.com/302_project/74 Laev infofloti kodulehel (vene keeles)
Kategooria:jõereisilaevad
Kategooria:Ukraina laevad
Kategooria:Venemaa laevad
de:T. G. Shevchenko (1991)
ru:Т. Г. Шевченко (1991)
uk:Т. Г. Шевченко (1991)

Tuvalased

#suuna tõvalased

Tuva keel

#suuna tõva keel